Külvasime täna pipra- ja tomatiseemneid ja sellega seoses tuli mulle meelde, mida juba eelmisel kevadel kangesti tahtsin kirjutada, aga ei jõudnud. Kättpidi mullas olemine hoiab psüühika tervena ja kaitseb allergiate eest.
Ma pole eriline mullateadlane, aga mullas elab suur hulk erinevaid mikroobe, nii baktereid, seeni, viiruseid kui algloomi, samuti juba suuremaid putu-mutukaid. Taimede mõttes on mullas leiduvaid mikroobe võrreldud inimeste soolestiku mikrobiootaga – kui meie kõhubakterid aitavad lagundada neid toidu osiseid, mille lammutamiseks meie enda organism kohastunud ei ole, siis mulla bakterid ja seened „seedivad“ pinnases leiduvat orgaanilist materjali, muutes toitained nagu lämmastik või fosfor taimedele paremini kättesaadavaks.
Mullas elutsevatest bakteritest on kõige rohkem uuritud mikroobi nimega Mycobacterium vaccae ehk lehmade mükobakter. Samast perekonnast, kus tuberkuloosi tekitavad mükobakterid (näiteks Mycobacterium tuberculosis või Mycobacterium bovis), aga selline sugulane, kes haigusi ei tekita.
Suurem jagu M. vaccae headest mõjudest on tänaseks teada loomkatsetest. Stressitestides (sügava veega basseinides ujumine) käitusid M. vaccae‘ga süste saanud hiired rahulikumalt kui teised hiired. Mikroobi mõju oli tugevuselt võrreldav antidepressantide omaga. Pärast katsete lõppu uuriti hiirte ajusid ja leiti, et muutused olid toimunud serotoniini tootvate närvirakkude juures – just need samad närvirakud, mis depressiooniga seotud on (1).
Või siis domineeriva alfa-hiirega kokku pandud hiired olid pärast M. vaccae süste rahulikumad, näitasid vähem alluvat käitumist, neil tekkis ka vähem „tardu-või-põgene“ reaktsioone, mis ägeda stressi puhul tekivad. Samuti oli neil selgelt vähem jämesoolepõletikku, mis hiirtel stressi korral kujuneb. Seega – üks ja sama stressiolukord, aga mikroobisüste saanutel oli lihtsalt palju rohkem zen olla (2).
Hiiri ei pea bakteriga isegi süstima, piisab ka selle sisse söömisest. Elusat M. vaccae‘t söönud hiired läbisid avatud labürinte peaaegu kaks korda kiiremini võrreldes teistega. Avatud võõrad labürindid on muidu varju hoidvate hiirte jaoks üsna stressitekitavad, seega kiirem läbimine viitab neil selgelt madalamale ärevusele (3). Või sisse hingamine – umbes puberteediealistel (8-10 nädala vanustel) hiirtel aitas M. vaccae inhaleerimine ära hoida astmasse haigestumist (4).
Üsna värskelt on leitud ka, et M. vaccae süstimine aitab hiirtel vähendada operatsioonide ajal tehtud narkoosi negatiivseid mõjusid kognitiivsetele funktsioonidele. Kognitiivsed funktsioonid on näiteks mõtlemine, mälu, õppimine, planeerimine, otsustamine vm. Nähtavasti tekib see kaitse läbi põletikuprotsesside vähendamise ajus (5). Kesknärvisüsteemi immuunmehhanismide mõjutamine ja närvikoe põletiku vähendamine on üldse popp teema praegu, mida selles valdkonnas uuritakse ja igasuguseid positiivseid mõjusid leitakse ka (6).
Inimestel tehtud uuringud
Inimestel pole praeguseks nii imelisi tulemusi veel saadud. Uuritud on M. vaccae süstimist juba olemasoleva atoopilise dermatiidiga lastele, aga tulemused on negatiivsed ehk teisisõnu võib mikroobi asemel sama hästi platseebot süstida, mingit vahet pole (7).
Tuberkuloosiga haigetel on M. vaccae‘t päris palju uuritud selle mõttega, et äkki õnnestuks haigete immuunsüsteemi aktiveerida haigustekitajaga paremini võitlema. Uuritakse nii tuberkuloosi haigestumist ennetavate kui ka ravivaktsiinide osas. Mõningast edu on saavutatud (8), kuid masstootmisse ehk igapäevasesse kasutusse pole minu teada ükski vahend veel jõudnud.
M. vaccae‘t on uuritud ka vähiga patsientidel. Väikseid positiivseid mõjusid on leitud näiteks melanoomiga (9), neeruvähiga (10), kopsuvähiga patsientidel (11), kusjuures ravi mikroobiga paistab olevat üsna ohutu ja hästi talutav. Ühes kopsuvähiga patsientidel korraldatud uuringus M. vaccae küll haigete elu kestust ei pikendanud, aga selgelt parandas nende elu kvaliteeti – haigete vaimne võimekus ja elujõud olid paremad, vähist tingitud valusid ja hingamisraskust oli vähem ning vähiravist tingitud iiveldust ja oksendamist oli vähem (12). Mis toobki meid tagasi postituse alguse juurde – mullaga kokku puutumine mõjub hingele hästi.
Mycobacterium vaccae on ainult üks bakter väga-väga paljudest mulla asukatest, mis on juhtumisi (ilmselt tänu sugulusele kurikuulsate tuberkuloositekitajatega) teaduslike uuringute huviorbiiti sattunud. Kõiki mulla baktereid ilmselt nagunii läbi uurida ei õnnestu ja nii jääbki meil teadmata, mis kasulikke tegelasi seal veel peituda võib. Küll aga on selge see, et mullatöödel osalemine tuleb lastele kasuks, nii värskes õhus viibimise, looduse jälgimise võimaluse, immuunsüsteemile jõukohase töö andmise ja käelise tegevuse läbi. Ainult teetanuse vastu peab vaktsineeritud olema.
Loe ka:
Roheluse lähedal elavatel lastel on parem tähelepanu. link
Looduse märkamine teeb õnnelikumaks. link
Viited
- Lowry CA, et al. Identification of an immune-responsive mesolimbocortical serotonergic system: Potential role in regulation of emotional behavior. Neuroscience. 2007 May 11; 146(2-5): 756–772. doi: 10.1016/j.neuroscience.2007.01.067. link
- Reber SO, et al. Immunization with a heat-killed preparation of the environmental bacterium Mycobacterium vaccae promotes stress resilience in mice. Proc Natl Acad Sci U S A. 2016 May 31;113(22):E3130-9. doi: 10.1073/pnas.1600324113. link
- Matthews DM, et al. Ingestion of Mycobacterium vaccae decreases anxiety-related behavior and improves learning in mice. Behav Processes. 2013 Jun;96:27-35. doi: 10.1016/j.beproc.2013.02.007. link
- Li C, et al. Mycobacterium vaccae Nebulization Can Protect against Asthma in Balb/c Mice by Regulating Th9 Expression. PLoS One. 2016 Aug 12;11(8):e0161164. doi: 10.1371/journal.pone.0161164. link
- Fonken LK, et al. Mycobacterium vaccae immunization protects aged rats from surgery-elicited neuroinflammation and cognitive dysfunction. Neurobiol Aging. 2018 Nov;71:105-114. doi: 10.1016/j.neurobiolaging.2018.07.012. link
- Frank MG, et al. Immunization with Mycobacterium vaccae induces an anti-inflammatory milieu in the CNS: Attenuation of stress-induced microglial priming, alarmins and anxiety-like behavior. Brain Behav Immun. 2018 Oct;73:352-363. doi: 10.1016/j.bbi.2018.05.020. link
- Brothers S, et al. Effect of a Mycobacterium vaccae derivative on paediatric atopic dermatitis: a randomized, controlled trial. Clin Exp Dermatol. 2009 Oct;34(7):770-5. doi: 10.1111/j.1365-2230.2008.03153.x. link
- Huang CY, et al. Efficacy of Mycobacterium vaccae immunotherapy for patients with tuberculosis: A systematic review and meta-analysis. Hum Vaccin Immunother. 2017 Sep 2;13(9):1960-1971. doi: 10.1080/21645515.2017.1335374. link
- Cananzi FC, et al. Long-term survival and outcome of patients originally given Mycobacterium vaccae for metastatic malignant melanoma. Hum Vaccin Immunother. 2013 Nov;9(11):2427-33. link
- Patel PM, et al. An evaluation of a preparation of Mycobacterium vaccae (SRL172) as an immunotherapeutic agent in renal cancer. Eur J Cancer. 2008 Jan;44(2):216-23. doi: 10.1016/j.ejca.2007.11.003. link
- Stanford JL, et al. Successful immunotherapy with Mycobacterium vaccae in the treatment of adenocarcinoma of the lung. Eur J Cancer. 2008 Jan;44(2):224-7. doi: 10.1016/j.ejca.2007.08.021. link
- O’Brien ME, et al. SRL172 (killed Mycobacterium vaccae) in addition to standard chemotherapy improves quality of life without affecting survival, in patients with advanced non-small-cell lung cancer: phase III results. Ann Oncol. 2004 Jun;15(6):906-14. doi: 10.1093/annonc/mdh220. link
Rubriigid:allergiahaigused, esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline
Sildid:allergia, astma, atoopiline dermatiit, ärevus, depressioon, mükobakterid, mullabakterid, stress
Sinu terve laps 