Foto autor Nick Youngson
Täna on rahvusvaheline autismiteadlikkuse päev ja õigemini on kogu aprill autismiteadlikkuse kuu. Autismispektri häired on elukestev aju arenguline iseärasus, mis võib mõjutada seda, kuidas inimene suhtleb teiste inimeste ja oma ümbruskonnaga. Autistlikel inimestel võib käitumine olla piiratud ja korduv ehk stereotüüpne. Lisaks võib esineda erinevaid ülitundlikkusi või hoopis tundlikkuse ebatavalist tuhmust, näiteks helide, puudutuste või visuaalsete stiimulite suhtes. Nagu nimetus ka ütleb, pole autism mingi üks kindel sümptomite komplekt, vaid pigem paljude pooltoonide ja variatsioonidega neuroloogiliste iseärasuste spekter. Autismi olemasolu iseenesest ei tähenda vaimse arengu mahajäämust, autism ei ole intellektipuue, kuigi nagu ka mitteautistlike inimeste hulgas on vaimse arengu peetusega inimesi, on ka autismiga inimeste hulgas kõrgema ja madalama IQ-ga inimesi. Autismi kohta võib täpsemalt lugeda näiteks Põhja-Eesti Autismi Liidu leheküljelt.
Kuigi autism mõjutab eeskätt aju ja närvisüsteemi, on nendel lastel tavapärasest sagedamini probleeme ka teistes organsüsteemides. Eriti just seedetraktiga seotud sümptomeid esineb autismiga inimestel sagedamini kui üldelanikkonna hulgas. Näiteks gaase, kõhulahtisust või kõhukinnisust esineb autismiga lastel 6-8 korda sagedamini kui tüüpilise arenguga lastel (1).
Autismiga lastel, kellel kaasnevad seedetraktiprobleemid, kipub käitumine olema halvem kui autismiga, kuid hästi töötava seedetraktiga lastel. Seedetraktimurede leevendamine võib mõnikord vähendada ka autismiga seotud käitumuslikke ja sotsiaalseid sümptomeid (2).
Praegu üks laiahaardelisemaid uuringuid selles valdkonnas (selles mõttes, et käsitles nii autismi, immuunsüsteemi kui seedetrakti) võttis vaatluse alla 103 last vanuses 3-12 aastat (3). Lapsed jagunesid laias laastus neljaks:
- autismiga ja seedetraktiprobleemidega (A+ST),
- autismiga ja ilma seedetraktiprobleemideta (A),
- tüüpilise arenguga ja seedetraktiprobleemidega (T+ST),
- tüüpilise arenguga ja ilma seedetraktiprobleemideta (T).
Kõigil lastel uuriti vereproove ja väljaheiteproove, et hinnata seost immuunsuse ja soolebakterite vahel. Lastel A+ST grupis leiti hulk erinevusi võrreldes kõigi teiste kolme grupi lastega. Näiteks oli neil kõrgem põletikumolekulide tase (interleukiinid 5, 15 ja 17). Samuti oli neil madalam niisuguse valgu tase, mis reguleerib sooleseinte läbilaskvust (zonuliin). Varasemates uuringutes on leitud, et autismiga lastel on nn „lekkiv“ sool, mis laseb kergemini vereringesse liikuda veel seedimata toiduosiseid ja võimalikke soolestikus leiduvaid kahjulikke aineid.
Nii A+ST kui A grupi lastel oli ühe immuunsüsteemi reguleeriva ja kontrolliva molekuli (TGF-beeta 1) tase madalam kui T gruppide lastel. See viitab huvitavale võimalusele, et autismiga kuid ilma seedetraktiprobleemideta lastel võivad esineda teistsugused põletikulised või immuunprotsessid kui tüüpiliselt arenevatel lastel. On teada, et TGF-beeta 1 mängib rolli närvisüsteemi arengus, see valk võib olla ühendavaks lüliks neuroloogiliste sümptomite ja immuunsüsteemi iseärasuste vahel.
Kõikidel autismiga lastel oli soolestiku mikrobioota erinev kui tüüpilise arenguga lastel. Lisaks leiti omavahelised erinevused A+ST ja A gruppide laste vahel ja ka A+ST ja T+ST gruppide laste vahel. Praegu pole veel teada, kas soolestiku mikrobioota muudab immuunsüsteemi tööd limaskestadel või hoopis immuunsüsteemi iseärasused juhivad mikrobioota muutusi.
Soolestiku ja aju seosed on üldse teadupoolest praegu väga kuum teema, soolestikku tahetakse meie teiseks (ja soolestiku-uurijad juba lausa esimeseks) ajuks lugeda. On teada, et näiteks Parkinsoni tõvega (lihasvärinate, lihaskanguse ja liigutuste alustamise raskusega närvisüsteemihaigus) haigetel esineb erinevaid soolestikuga seotud sümptomeid, kõige sagedamini kõhukinnisust, mis võib tüüpilisele Parkinsoni tõve avaldumisele eelneda kümme-kakskümmend ja enam aastat (4). Või tsöliaakiaga (gluteeni talumatusega) inimestel võib tavapärasest sagedamini esineda autismile iseloomulikke jooni ja teisi psühholoogilisi sümptomeid (5), mis võivad gluteenivaba dieediga leeveneda (6).
Kuna autismiteadlikkuse kuu kestab edasi, kirjutan järgmisel korral, milliseid tegureid viimasel ajal on ja ei ole autismi kujunemisega seostatud.
Loe ka:
DDT tõstab autismi riski. link
Viited
- Chaidez V, et al. Gastrointestinal problems in children with autism, developmental delays or typical development. J Autism Dev Disord. 2014 May; 44(5): 1117–1127. doi: 10.1007/s10803-013-1973-x. link
- Horvath K, et al. Autism and gastrointestinal symptoms. Curr Gastroenterol Rep. 2002 Jun;4(3):251-8. link
- Rose DR, et al. Differential immune responses and microbiota profiles in children with autism spectrum disorders and co-morbid gastrointestinal symptoms. Brain Behav Immun. 2018 May;70:354-368. doi: 10.1016/j.bbi.2018.03.025. link
- Savica R, et al. Medical records documentation of constipation preceding Parkinson disease: A case-control study. Neurology. 2009 Nov 24;73(21):1752-8. doi: 10.1212/WNL.0b013e3181c34af5. link
- Cossu G, et al. Coeliac disease and psychiatric comorbidity: epidemiology, pathophysiological mechanisms, quality-of-life, and gluten-free diet effects. Int Rev Psychiatry. 2017 Oct;29(5):489-503. doi: 10.1080/09540261.2017.1314952. link
- Genuis SJ, et al. Celiac disease presenting as autism. J Child Neurol. 2010 Jan;25(1):114-9. doi: 10.1177/0883073809336127. link
Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline
Sildid:aspergeri sündroom, autism, autismispektri häired, immuunsüsteem, pervasiivsed arenguhäired, soolestik
Sinu terve laps 