Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Veel üks postitus autismist

autism autismispekter autistlik asperger vaktsineerimine spektrihäireAprill on autismiteadlikkuse kuu. Ma tervet aprilli ei plaani autismiteemaliste postitustega sisustada, aga ühe teen praegu küll veel.

Autismi põhjuste või autismispektri häirete kujunemisega seoses on praegu kaks suurt uurimissuunda: geneetika ja keskkonnategurid. Loogiline ka, arvatakse, et just nende kahe koosmõjul autismispektri häired kujunevadki. Geneetikal ma praegu pikalt ei peatu, aga keskkonnateguritest on viimasel ajal leitud järgmisi võimalikke mõjureid:

  • õhu saastatus. Tugevamalt saastunud õhuga piirkondades elavad, rohkem sõiduteede ääres liikuvad ja titekärus (kuhu sadestuvad õhu saasteained) rohkem aega veetvatel lastel on kõrgem tõenäosus autismidiagnoosi saamiseks (1).
  • kokkupuude pestitsiididega kas raseduse ajal või väga varases lapseeas. Varem olen kirjutanud DDT seosest autismiga. Nüüd on uuritud ühes pundis laia spektrit erinevaid pestitsiide, seal hulgas glüfosfaat, kloorpürifoss, diasinoon, malatioon, permetriin, bifentriin ja metüülbromiid. Hinnati nende pritsimist emade elukohtade läheduses ja leiti, et mida suurem kokkupuude üsasiseselt või varases lapseeas, seda suurem autismi risk. Siin peab küll ütlema, et tegemist oli tagantjärele tehtud kalkulatsioonidega, mis küll võimaldavad seost leida, aga ei luba järeldada, et üks asi põhjustab teist (2).
  • ema tervis ehk mida rohkem diagnoose emal raseduse perioodi lähedusse jääval ajal oli, seda kõrgem oli autistliku lapse saamise tõenäosus. See info tuleb uuringust, kus mindi otsima ema kasutatavate ravimite mõju autismi kujunemisele, kusjuures ravimite mõju ei leitud, aga ema diagnooside loetelu pikkus osutus oluliseks (3).
  • veel kord ema tervis. Kui ema on raseduse ajal pidanud mõne infektsiooniga (nakkused, põletikud) viibima haiglaravil, on lastel hiljem kõrgem tõenäosus autismi või depressiooni diagnoosi saamiseks (4).
  • ja veel kord ema tervis. Polütsüstiliste munasarjade sündroomiga (PCOS) naistel on kõrgem tõenäosus autistlike laste saamiseks. PCOS esineb umbes ühel naisel kümnest ja sellele on iseloomulik tavapärasest kõrgem testosteroonitase naiste veres ja vedelikuga täidetud tsüstid (folliiklid) munasarjasdes, sündroomi korral võivad esineda erinevad sümptomid nagu puberteedi hilinemine, ebaregulaarsed menstruatsioonid või liigne karvakasv kehal. Kui keskmiselt on risk autistliku lapse saamiseks umbes 1,7% iga raseduse puhul (Ühendkuningriigi andmed), siis PCOS-ga naistel on see tõenäosus 23%. Samas uuringus leiti ka, et autistlikel naistel on kõrgem tõenäosus PCOS esinemiseks ja PCOS-ga naistel on tavalisest sagedamini autistlikke jooni (5).

Ja et positiivse programmiga lõpetada, siis on leitud, et rasedusvitamiinide, eeskätt foolhappe tarvitamine vähendab lastel autismi kujunemise tõenäosust. Foolhape on just närvisüsteemi arenguks vajalik, nii et igati loogiline leid ka (6).

Positiivsesse programmi kuulub ka vaktsineerimine. Hiljutine, ka Eesti suures meedias kajastust leidnud Taanlaste uuring näitas jälle, et mumpsi-leetri-punetisevaktsiin (MMR) ei suurenda autismi tõenäosust (7). Kuna aga kaasasündinud punetiste sündroomi hulka võib kuuluda autism või, nagu ülalpool märgitud, igasugused haiglaravi nõudnud nakkused ja põletikud raseduse ajal võivad lastel autismi kujunemist soodustada, on vaktsineerimine väga hea võimalus rasedaid infektsioonide eest ja seega nende lapsi autismi eest kaitsta.

Loe ka: 

Autismi, soolestiku ja immuunsüsteemi seostest. link

DDT tõstab autismi riski. link

Viited

  1. Chen G, et al. Early life exposure to particulate matter air pollution (PM1, PM2.5 and PM10) and autism in Shanghai, China: A case-control study. Environ Int. 2018 Dec;121(Pt 2):1121-1127. doi: 10.1016/j.envint.2018.10.026. link
  2. von Ehrenstein OS, et al. Prenatal and infant exposure to ambient pesticides and autism spectrum disorder in children: population based case-control study. BMJ. 2019 Mar 20;364:l962. doi: 10.1136/bmj.l962. link
  3. Janecka M, et al. Association of Autism Spectrum Disorder With Prenatal Exposure to Medication Affecting Neurotransmitter Systems. JAMA Psychiatry. 2018 Dec 1;75(12):1217-1224. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2018.2728. link
  4. al-Haddad BJS, et al. Long-term Risk of Neuropsychiatric Disease After Exposure to Infection In Utero. JAMA Psychiatry. 2019 Mar 6. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2019.0029. link
  5. Cherskov A, et al. Polycystic ovary syndrome and autism: A test of the prenatal sex steroid theory. Transl Psychiatry. 2018 Aug 1;8(1):136. doi: 10.1038/s41398-018-0186-7. link
  6. Schmidt RJ, et al. Association of Maternal Prenatal Vitamin Use With Risk for Autism Spectrum Disorder Recurrence in Young Siblings. JAMA Psychiatry. 2019 Feb 27. doi: 10.1001/jamapsychiatry.2018.3901. link
  7. Hviid A, et al. Measles, Mumps, Rubella Vaccination and Autism: A Nationwide Cohort Study. Ann Intern Med. 2019 Mar 5. doi: 10.7326/M18-2101. link

Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline

Sildid:, , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s