Eile algas rahvusvaheline immuniseerimisnädal, mida veab Maailma Terviseorganisatsioon.

Läkaköha vastu vaktsineeritakse Eestis beebisid 3, 4,5 ja 6 kuu vanuses, korduvad vaktsineerimised toimuvad kaheaastaselt, enne kooli ja 15-17-aastaselt. Läkaköhavaktsiini iseärasus on see, et vaktsineerimisest saadav kaitse nõrgeneb ajapikku ja immuunsust peab korduvate süstidega aeg-ajalt uuendama. See pole nii mitte ainult vaktsineerimisega – ka läkaköha põdemisel tekib immuunsus ainult ajutiselt, haigust võib elu jooksul põdeda mitu korda.

Läkaköha ehk nn saja päeva köha on tuntud kui piinavate tugevate köhahoogudega haigus, mis on eluohtlik eeskätt beebidele. Suuremad lapsed ja täiskasvanud võivad endal küll kõik lihased valusaks ja roided puruks ja songad välja köhida, aga surevad selle haiguse tõttu väga harva (siiski võib surra näiteks köha tagajärjel tekkinud ajuverejooksu tõttu). Beebidel võib läkaköha tüsistuda aga kopsupõletiku või krampidega, neile on haigus selgelt eluohtlik ja haigestuda võib ka enne kolme kuu süsti vanusesse jõudmist. Kuidas neid pisikesi siis kaitsta?

Võtmeks on nn passiivne immuniseerimine, mille käigus vastsündinu ise aktiivselt antikehi ei tooda, vaid saab need enne sündi ema käest. Emade vaktsineerimist läkaköha, difteeria ja teetanuse vaktsiiniga (dTap) soovitatakse mõnes riigis juba ametlikult päris mitu aastat. Eesti riiklik soovitus rasedatele käib täna veel ainult gripi vastu vaktsineerimise kohta.

Uuring 1

Ühe suure 3,7 miljonit inimest hõlmava ravikindlustusseltsi raviarvetest USA-s võeti välja emad, kes olid raseduse ajal saanud dTap vaktsiini ning võrreldi neid andmeid samadele emadele sündinud lastel läkaköha diagnoosiga esitatud raviarveid kahes erinevas omavahel kattuvas vanuseperioodis: kuni kahe kuu vanuseni ja kuni ühe aastaseks saamiseni. Kahe kuu piir oli võetud sellepärast, et USA-s vaktsineeritakse beebisid läkaköha vastu 2, 4 ja 6 kuu vanuses.

Uuritavas ajavahemikus 2006-2015 sündis ligi 149 000 last. Samal ajal suurenes emade rasedusaegne läkaköha vastu vaktsineerimine <1%-lt ligi 87%-ni. Niisugusel muutusel on selge põhjus: alates 2013. aastast anti USA-s ametlik soovitus emasid 27.-36. rasedusnädala vahel läkaköha vastu dTap vaktsiiniga vaktsineerida.

dTap vaktsiini raseduse ajal saanud emade lastel oli tõenäosus esimese kahe elukuu jooksul läkaköhasse haigestumiseks vaktsineerimata emade lastega võrreldes hinnanguliselt 91% madalam ja esimese eluaasta jooksul 69% madalam. Samas ei häirinud emade rasedusaegne vaktsineerimine beebide endi immuunsuse reageerimist sellele läkaköhavaktsiinile, mida beebid ise said (1).

Uuring 2

Mullu suvel avaldati juba suurem, aga üsna sarnane ülevaade enam kui 675 000 raseduse kohta USA-s vahemikust 2010-2014. Ravikindlustusfirmadele esitatud arvete põhjal hinnati emade dTap vaktsiini saamist raseduse ajal. Vaadati ka läkaköha diagnoosiga seotud haiglaravijuhte ja ambulatoorseid arstivisiite samade emade imikutel kuni 18 kuu vanuseks saamiseni. Raseduse ajal vaktsineeriti ligi 90 500 ema.

Selgus, et esimese kuue elukuu jooksul oli vaktsineeritud emade lastel 46% vähem läkaköha diagnoose ja nad sattusid läkaköha tõttu haiglaravile 75% väiksema tõenäosusega. Kui eraldi vaadeldi vaktsineerimise aega raseduse jooksul, leiti, et süst raseduse viimasel kolmandikul vähemalt kaks nädalat enne sünnitust andis beebile kõige tõhusama kaitse. Just viimasel raseduse kolmandikul vaktsineeritud emade lastel oli läkaköhasse haigestumine madalam kui teistel lastel; mingil põhjusel ei saanud erilist kaitset need lapsed, kelle emasid vaktsineeriti raseduse varasematel perioodidel.

Reaalsed numbrid olid muidugi väiksed. Vaktsineeritud emade kokku 90 455 lapsest haigestus esimese kuue elukuu jooksul läkaköhasse 22 last ja neist vajas haiglaravi kuus last. Vaktsineerimata emade kokku 542 380 lapsest haigestus esimese kuue elukuu jooksul läkaköhasse 310 last ja neist vajas haiglaravi 145 last. Enamus haigestumistest toimuski just esimese kuue elukuu jooksul, mis on ka loogiline – hiljem on lapsed juba tavaliselt läkaköha vastu vaktsineeritud (2).

Uuring 3

Analüüsiti andmeid 626 ema-lapse paari kohta, kus oli selgelt teada ema vaktsineerimine või mittevaktsineerimine raseduse ajal. Neist 312 ema said dTap vaktsiini 27.-36. rasedusnädalal (keskmiselt 31,2 nädalat) ja 314 naist ei vaktsineeritud. 

Läkaköha toksiini vastased antikehad nabaväädi veres olid vaktsineeritud emadel üle kolme korra kõrgemad kui vaktsineerimata emadel. Erinevus püsis olulisena ka siis, kui arvesse võeti raseduse kestust.

Antikehade tase vastsündinute veres oli järjest kõrgem, kui emad olid vaktsineeritud 27.-29. rasedusnädalal, saavutades maksimumi siis, kui ema oli vaktsineeritud 30. nädalal ja sealt alates hakkas vastsündinute verre jõudnud antikehade tase jälle langema. Läkaköha toksiini vastased antikehad olid piisavalt kõrges tiitris, et tagada enamusel imikutest piisav kaitse kuni esimese vaktsineerimiseni.

Seega võiks optimaalne aeg emade vaktsineerimiseks dTap vaktsiiniga olla 27.-30. rasedusnädalal (3).

Loe ka: 

Läkaköha (dr Piia Jõgi kaitstud doktoritöö). link

Immuunsuse küpsemisest esimesel eluaastal. link

Viited

1. Baxter R, et al. Effectiveness of Vaccination During Pregnancy to Prevent Infant Pertussis. Pediatrics. 2017 May;139(5). doi: 10.1542/peds.2016-4091. link
2. Becker-Dreps S, et al. Effectiveness of Prenatal Tetanus, Diphtheria, Acellular Pertussis Vaccination in the Prevention of Infant Pertussis in the U.S. Am J Prev Med. 2018 Aug;55(2):159-166. doi: 10.1016/j.amepre.2018.04.013. link
3. Healy MC, et al. Association Between Third-Trimester Tdap Immunization and Neonatal Pertussis Antibody Concentration. JAMA. 2018 Oct 9;320(14):1464-1470. doi: 10.1001/jama.2018.14298. link

• Mootorrattakiivri kasutamine ja lülisamba kaelaosa vigastused
• Kas ja millal vaktsineerida last puukentsefaliidi vastu?

Rubriigid:ema kõhus, esimene eluaasta, hingamisteed, Vaktsineerimine

Sildid:immuniseerimine, läkaköha, rasedus, saja päeva köha, vaktsiin, vaktsiinid, vaktsiinide ohtlikkus, vaktsiinide ohutus, vaktsiinikahjustused, vaktsiinvälditavad haigused