Juhtusin möödunud nädalal lugema uudist selle kohta, kuidas Eestis plaanitakse avada kaks „võlukooli“. Mõlemas plaanitakse kasutada demokraatliku hariduse põhimõtteid. Uudis tuletas mulle meelde ühe teadustöö eelmisest aastast, mis ühest küljest mu maailmanägemist natuke võib-olla nihutas ja teisest küljest tundub üliloogiline ka.
Kui maailm muutub järjest rohkem interdistsiplinaarseks, võimaldab erinevate huvide olemasolu inimestel luua olulisi seoseid erinevate valdkondade vahele, näiteks kunsti ja teaduse vahele (oo, ja see toob mulle meelde ühe teise toreda teadustöö, millest räägiti tänavu Eesti Arstide Päevadel ja mida kirjeldan siin postituse lõpuosas). Inimeste uskumused huvide kohta võivad niisuguste valdkonnaüleste seoste loomist kas hõlbustada või hoopis piirata.
Põhimõtteliselt on olemas kaks erinevat viisi, kuidas enda jaoks huvisid tõlgendada. Osadel inimestel on „fikseeritud huvide“ teooria, mille kohaselt igal inimesel on juba olemas enda sees mingi kindel huvi või kirg, mis tuleb lihtsalt üles leida. Kui see kirg on juba leitud, siis on üsna vähe tõenäoline, et need inimesed oma seesmiselt ette määratud huviala juurest kaugemale rändavad. Selle kõrval on „huvide arengu“ teooria, mis ütleb, et huvid võivad tekkida ja areneda ja neid on võimalik arendada ja ajapikku võib sellest ka kirg välja kasvada. Sage nõuanne „leia oma kirg“ toetab selgelt „fikseeritud huvide“ teooriat ja võib mõeldud innustuse asemel osutuda hoopis piiravaks.
„Fikseeritud“ ja „arengu“ teooriaid intelligentsuse kohta on palju uuritud (ja see on ka väga huvitav valdkond, kes tahab, võib lugeda raamatut „Kasvatamishirm“, kus on selle kohta täiesti eraldi peatükk). On väga selgelt näidatud, et uskumused kellegi fikseeritud intelligentsuse kohta panevad ette piiri raskemate ülesannete valimisele ja vähendavad valmisolekut õppimiseks ja aju treenimiseks (sest milleks pingutada, kui intelligentsus on niigi juba olemas, samas liiga raskeid ülesandeid ikka valida ei julge ka, sest läbi kukkumine ju näitab, et ma polegi loomu poolest intelligentne). Seevastu uskumused stiilis „aju on nagu muskel, mis läheb treenimisega tugevamaks“ toovad kaasa valmisoleku rohkem pingutada, vastu võtta suuremaid väljakutseid ja tegelikult kokkuvõttes ka paremad tulemused akadeemilises plaanis. Huvide kohta pole sarnaseid uskumusi varem uuritud.
Ettemääratud või arendatavad huvid?
Viie erineva teadustööga näidati nüüd (1), et „fikseeritud huvide“ teooria uskumine muudab inimesed palju vähem altimaks oma kindlast huvialast väljaspool asuvaid teemasid uurima võrreldes „huvide arengu“ teooriat uskuvate inimestega. Näiteks ühes katses osalesid nooremate kursuste üliõpilased, kes olid juba selgelt valinud kas kunsti või teadusega seotud eriala. Tudengitel lasti lugeda kahte erinevat akadeemilist artiklit, millest üks käsitles vastavalt kunsti ja teine teaduse valdkonda. Üliõpilased, kes kaldusid „fikseeritud huvide“ teooria poole, leidsid, et väljaspool nende huviala olnud artikkel oli igavam. „Huvide arengu“ teooriat uskunud tudengid leidsid küll oma eriala artikli olevat kõige huvitavama, aga teise valdkonna artiklit pidasid nad palju põnevamaks kui „fikseeritud huvide“ uskujad.
Emma-kumma teooria uskumine mõjutab ka inimeste motivatsiooni ja ootusi oma huvide osas. Ühes uuringutest püüti tudengites äratada huvi astrofüüsika suhtes, näidates neile lõbusat animeeritud videot mustade aukude kohta. Seejärel anti katsealustele lugemiseks keeruline teadusartikkel samal teemal. Need, kes uskusid „fikseeritud huvide“ teooriat, kaotasid teema keeruliseks muutudes huvi kiiremini ja “huvide arengu” teooria uskujad pusisid artikli kallal kauem. Selle taga on ilmselt „fikseeritud huvide“ teooriaga kaasas käiv ootus, et oma värskelt leitud huvialaga tegelemine peaks olema suhteliselt kerge. Asjade raskeks muutumine justkui tähendaks, et tegemist polnud siiski õige kirega – seega lüüakse käega.
„Huvide arengu“ teooria võib inimesed uute valdkondade suhtes avatumaks muuta ja võib soosida teema juures püsimist raskustest hoolimata. See on päris oluline – üha keerulisemaks muutuvas maailmas võib huvide käsitlemine arendatava omadusena olla oluline innovatsiooni eeldus ja interdistsiplinaarsete lahenduste loomise võti. Usk, et huvialad on juba ette määratud ja fikseeritud, võib uute valdkondade tundma õppimist juba eos pidurdada.
„Leia oma kirg“ ütleb justkui, et pane kõik oma munad ühte korvi, aga kui korv raskeks muutub, siis kukuta see maha. Parem siis juba „arenda oma kirge“. Kire arendamine on aktiivne protsess ja on ootuspärane, et iga valdkonnaga lähemalt tegeledes tuleb vahepeal ette raskusi.
Kunsti ja teaduse seostest
Nüüd see vahepeal veel meenunud kunsti ja teaduse seoste lugu (2).
Billy Apple® on popkunstnik, kes 1970. aastal tegi kontseptuaalse kunsti teose nimega „Excretory Wipings May 18-October 21, 1970“. Kunst koosnes erinevatest tema poolt kasutatud WC-paberitest, millel oli seega säilinud ligi 50 aastat vana fekaalmaterjal. Nüüd 2016. aastal koguti sama kunstniku kolm uut kasutatud WC-paberit ja võrreldi materjali kolmest juulikuu päevast 1970. aastal ja kolmest juulikuu päevas 2016. aastal.
Billy Apple® on tänagi elus kõbus 80ndates eluaastates jätkuvalt näitusi koostav kunstnik. Päris äge ideaal seega, milline vananemine võiks välja näha. Vaata pilte!
Kuus teadusmeeskonda Uus-Meremaal töötasid aasta otsa, et kunstniku seedetrakti saladusi lahti puurida. Ajalise ulatuse mõttes on see uuring maailmas unikaalne, sest materjali uurimiseks pole sugugi kerge leida. Inimesed millegipärast ei kipu oma WC-tegevuste saadusi alles hoidma.
Peamine avastus oli, et 46 aasta möödumisel oli osa mikroobidest soolestikus alles püsinud. Oletatavasti on mõned neist inimese geenide poolt ette määratud soolestikus elama. See on üsna oluline avastus, et mikroobid, mis meiega kontakti satuvad ja püsima jäävad, ei ole kohe needsamad, kellega me sünnime, vaid nad valitakse välja ja jäävad mingil põhjusel meiega kauaks.
Teise muutusena püsima jäänud tuumik-mikroobide kõrval oli see, et vanusega oli vähenenud põletikuvastaseid kemikaale ja kasulikku võihapet tootvate mikroobide osakaal ja asemele oli tulnud põletikku soodustavaid ühendeid tootvaid mikroobe. Üldjoontes olid niisugused vanusega kaasas käivad trendid juba varem teada, aga nüüd näidati neid ühe inimese piires nii pika aja vältel.
See läks nüüd lastest päris kaugele, aga niisama sellised uitama läinud teadustööd täna.
Viited
- O’Keefe PA, et al. Implicit Theories of Interest: Finding Your Passion or Developing It? Psychol Sci. 2018 Oct;29(10):1653-1664. doi: 10.1177/0956797618780643. link
- Jayasinghe TN, et al. Long-term stability in the gut microbiome over 46 years in the life of Billy Apple®. Human Microbiome Journal. 2017;5-6:7-10. link
- Kas ja millal vaktsineerida last puukentsefaliidi vastu?
- Mis siis, kui aastane laps ei maga kogu öö?
Rubriigid:õppimine, koolieelik, koolilaps, teismeline
Sildid:õppimine, hobid, huvid, soolebakterid
Sinu terve laps 