Ilusat emadepäeva!

Tänavu on kõik käinud „Tõde ja õigust“ vaatamas ja millest muust selle valguses emadepäevakski kirjutada kui tööst ja armastusest. Peamiselt ikka tööst. Postituse taustaks võib kuulata filmi helilooja Mihkel Zilmeri mõjuvat pala „Töö“.

Töötamise mõju lastele

29 riigist pärit enam kui 100 000 mehe ja naise andmete analüüsil leiti, et emade tööl käimisest saavad kasu nii tütred kui pojad. Tööl käivate emade tütred käisid ise tulevikus tööl suurema tõenäosusega, tegid rohkem niisuguseid töid, mis nõuavad teiste inimeste juhtimist või juhendamist, nad veetsid tööl nädalas keskmiselt 44 minutit kauem ja said märkimisväärselt kõrgemat palka võrreldes koduperenaiste tütardega. Samal ajal kulutasid nad nädalas vähem aega koduste tööde tegemisele, kuigi pereliikmete eest hoolitsemise osas ajalist erinevust ei olnud. Poegade tulevast tööhõivet emade töötamine või kodus olemine ei ennustanud, aga võrreldes koduperenaiste poegadega veetsid tööl käivate emade pojad nädalas 50 minutit rohkem oma pereliikmete eest hoolitsedes ja nad osalesid laste kasvatamises veidi rohkem (1).

Töötavate emade lastel on paremad sotsiaalsed, verbaalsed, liikumis- ja igapäevaelu oskused võrreldes koduperenaistest emade lastega; eriti tugevad on erinevused just igapäevaelu ja sotsiaalsete oskuste osas. Ema töö ajal lasteaias käimine on seotud paremate sotsiaalsete ja igapäevaelu oskustega, samas kui vanavanemate hoole all olemine tähendab paremaid sotsiaalseid oskusi ja kõnet (2).

Kahe vanemaga peredes on kõige parem variant see, kui mõlemad vanemad käivad tööl, leiti üle 12 000 eelkooliealise lapse perede jälgimisel. Kui kumbki vanematest ei käinud tööl, oli lastel oluliselt rohkem käitumishäireid. Peredes, kus ainult ema käis tööl, oli eelkooliealistel poistel rohkem käitumishäireid kui mõlema tööl käiva vanemaga peredes. Peredes, kus ainult isa käis tööl, oli eelkoolieas tüdrukutel rohkem käitumishäireid kui mõlema tööl käiva vanemaga peredes. Eraldi analüüsiti ka vanemate tööl käimist laste esimesel eluaastal, kuna esimest eluaastat peetakse üldiselt eriti õrnaks perioodiks – mingit mõju eelkoolieas käitumishäirete kujunemisele ei leitud (3).

Emade töötamise ja laste tervise omavahelised mõjud on mitmesuunalised. Ühest küljest on küll leitud, et töötavate emade lastel on üldiselt parem tervis, aga seda võib mõjutada taustsüsteem: töötavad emad on harilikult ka kõrgema haridusega, pered on suurema sissetulekuga, USA uuringutes mängib rolli ka töökohaga kaasa tulev ravikindlustus. Teisest küljest võivad mõned emad tööturult eemal olla oma lapse halva tervise tõttu. Ühes uuringus on leitud, et kooliealistel lastel, kelle ema töötas, oli kõrgem risk, et nad peavad veetma öö haiglas, et neil on astma või et neil juhtuvad õnnetused või mürgistused (4).

Töökorralduse tähtsusest

Emade pingelised töögraafikud võivad mõjutada laste und. Üle tuhande 5-9-aastase lapse und uurides leiti, et paindumatu töögraafikuga emade lapsed said vähem magada, paindlikumate töötundidega emade lastel oli aga rohkem unetunde. Töötundide mõju laste unele osutus väiksemaks kui kindla uneaja ja magamamineku rutiinide olemasolu. Laste uneaegadest kinni pidamine oli aga jällegi parem, kui emade töötunnid olid paindlikumad. Paindlikumad töötunnid vähendasid ka peaaegu poole võrra laste uinumisraskuste tõenäosust (5).

Vahetustega töö häirib normaalset öö ja päeva rütmi ja selle mõju ainevahetusele (eriti rasvumisele ja diabeedi kujunemisele) on hästi teada, mõju rasedusele pole aga väga uuritud. Loomkatses näidati nüüd, et vahetustega töö matkimine valgustuse ja toitmiskordade aegade muutmisega mõjutab tiinetel loomadel veresuhkru regulatsiooni ja poegade sünnimassi. Ühe pojaga tiinuste korral oli poegade kaaluiive madalam ja kahe pojaga tiinuste ajaline kestus oli pikem. Muutused jäid püsima ka siis, kui vahetustega töö matkmine lõpetati juba pärast raseduse esimest kolmandikku (6).

Osalise tööajaga emad, kes saavad oma töötunde ise kontrollida, teevad sageli suure hulga tasustamata lisatööd. Võrreldi kolme erinevat paindliku töötamise võimalust: kellast kellani töö, kus töötaja ise saab valida tunnid (näiteks 8-16 või 9-17), kodukontorist töötamine või ise oma graafiku kontrollimine (töötaja saab oma tööaegu ja -graafikuid ise sättida, peaasi, et töö tehtud saab). Esimesed kaks varianti tavalisega võrreldes ületundide arvu ei suurendanud. Huvitaval kombel just kolmas paindliku töötamise variant tõi kaasa suurema hulga tasustamata ületunde, seda nii meestel (keskmiselt üks tund nädalas) ja ilma lasteta naistel (keskmiselt 40 lisanduvat minutit nädalas). Kui täiskohaga töötavatel emadel tasustamata töötundide arv sedasi oma graafikuid sättides ei suurenenud, siis osakoormusega töötavatel küll (keskmiselt 20 minutit nädalas) (7).

Paindlikud töötunnid võivad vähendada palgalõhet lastega ja ilma lasteta naiste vahel. Võrreldi üle 20 000 naise andmeid Kanadas vahemikus 1999-2005; 58% uuritavatest naistest olid emad. Võimalus valida töötunde ja teha tööd kodukontorist parandas emade palkasid. Töötundide valimise võimalus vähendas palgalõhet 68% ja kodukontoris töötamine 58% võrra. Suurimat kasu said paindliku töötamise võimalustest kõrgharidusega emad (8).

Kuidas emad õnnelikud oleksid?

Kas emad peaksid tööl käima või kodus lapsi kasvatama? Õiget vastust teab iga ema ise. Oluline pole mitte ainult see, kas ema käib tööl või mitte – tähtis on, kas ema ise tahab tööl käia või kodune olla. Kõige õnnelikumad on need emad, kellel on võimalus vastavalt oma soovile kas töötada või kodus lapsi kasvatada. Oma sisemise sooviga vastuolus elavad emad võivad olla märkimisväärselt õnnetud ja rahulolematud. Emad, kes vastu oma tahtmist koduperenaisteks on sunnitud, tulevad psühholoogiliselt kõige halvemini toime: nad tunnevad oma elust kõige vähem rahulolu, kõige rohkem üksildust ja tühjustunnet, ka nende lastega on rohkem probleeme ja need emad tunnevad laste suunas rohkem tõrjuvaid tundeid (9).

Õnnelik tööl käiv ema tunneb end oma lapsega suheldes kindlalt, tunneb, end oma tegudes ja valikutes vabana ning tal on soe ja armastav suhe oma lapsega. Lastega suheldes valitakse need tegevused, mida emad ise ka naudivad ja enda emaks olemise suhtes pole seatud liiga rangeid nõudmisi. Vähem õnnelikud on need emad, kes oma emarollile seavad liiga kõrgeid nõudmisi, kelle enda vajadused on rahuldamata (see toob kaasa ka külmema ja lapse autonoomiasse liigselt sekkuva suhtluse lapsega) ja kes juba loomu poolest kalduvad depressiivsusele. Lapse temperamendil (õigemini sellel, millisena ema last tajub) on sellele kõigele vähe mõju, kuigi ekstravertsemad lapsed kallutavad emasid rohkem õnnelikkuse poole (10).

Kokkuvõte

Emade tööl käimisel on lastele mitmesugused mõjud, aga kui teatav osa ühiskonnast püüab juttu suunata sinna, et tööl käivate emade lastel läheb midagi fundamentaalselt rikki, siis teadus niisugust asja ei kinnita. Emad, kes tahavad tööl käia, võivad rahuliku südamega tööle minna, olles kindlad, et karjäär ei jäta nende lapsi arengus kängu ega muuda pätiks. Emad, kes tahavad kodus olla ja kelle elukorraldus seda lubab, võivad oma soovi samuti rahumeeli järgida ja laste kasvatamist täiega nautida. Enda soovide maha surumine ei tee kasu emale ega lapsele, õnnelik ema on õnneliku perekonna alus.

Loe ka:

Emaks saamine muudab naiste aju püsivalt. link

Viited

1. McGinn ML, et al. Learning from Mum: Cross-National Evidence Linking Maternal Employment and Adult Children’s Outcomes. Work Employ Soc. 2019;33(3):374-400. doi: 10.1177/0950017018760167. link
2. Anand P, et al. The development and happiness of very young children. Soc Choice Welfare. 2016;47.825. doi: 10.1007/s00355-016-0993-9. link
3. McMunn A, et al. Maternal employment and child socio-emotional behaviour in the UK: longitudinal evidence from the UK Millennium Cohort Study. J Epidemiol Community Health. 2012 Jul;66(7):e19. doi: 10.1136/jech.2010.109553. link
4. Morrill MS. The effects of maternal employment on the health of school-age children. J Health Econ. 2011 Mar;30(2):240-57. doi: 10.1016/j.jhealeco.2011.01.001. link
5. Lee S, et al. Maternal Perceived Work Schedule Flexibility Predicts Child Sleep Mediated by Bedtime Routines. J Child Fam Stud. 2019;28(1):245-259. doi: 10.1007/s1082. link
6. Gatford KL, et al. Simulated shift work disrupts maternal circadian rhythms and metabolism, and increases gestation length in sheep. J Physiol. 2019 Apr;597(7):1889-1904. doi: 10.1113/JP277186. link
7. Chung H, et al. Flexible Working and Unpaid Overtime in the UK: The Role of Gender, Parental and Occupational Status. Soc Indic Res (2018). doi: 10.1007/s11205-018-2028-7. link
8. Fuller S, et al. “Family-Friendly” Jobs and Motherhood Pay Penalties: The Impact of Flexible Work Arrangements Across the Educational Spectrum. Work Occup. 2018;46(1):3-44. doi: 10.1177/0730888418771116. link
9. Ciciolla L, et al. What Women Want: Employment Preference and Adjustment Among Mothers. J Fam Econ Iss. 2017;38:494. doi: 10.1007/s10834-017-9534-7. link
10. Brenning K, et al. Ups and Downs in the Joy of Motherhood: Maternal Well-Being as a Function of Psychological Needs, Personality, and Infant Temperament. J Happiness Stud. 2019;20:229. doi: 10.1007/s10902-017-9936-0. link

 

• Pähklite söömine raseduse ajal soodustab loote aju arengut
• Allergiline nohu on krooniline haigus ja vajab kroonilist ravi

Rubriigid:allergiahaigused, ema kõhus, esimene eluaasta, kõik vanused, kõne areng, koolieelik, koolilaps, mäng, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline, trauma

Sildid:emadepäev, paindliku graafikuga töö, täiskohaga töö, töö, töötamine