Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Sarlakid ja angiin

sarlakid angiin lööve vaarikakeel streptokokk tonsilliitSarlakid on äge bakteriaalne nakkus, mis esineb tüüpiliselt lastel, aga võib tekkida ka noortel täiskasvanutel. Sarlakite vastu ei saa vaktsineerida, aga haigust saab ravida antibiootikumidega. Üldiselt kehtib siin põhimõte, et mida varem haigusele jälile saada ja ravi alustada, seda parem, sest võimalikud tüsistused on vastikud ja võivad probleeme tekitada kogu eluks. Head lühikesed ülevaated sarlakite kohta on olemas Terviseameti ja inimene.ee lehtedel.

Viiruslik ja bakteriaalne mandlipõletik

Palavikku, kurguvalu ja mandlipõletikku tekitavad kõige sagedamini viirused. Viiruseid ei ravita antibiootikumidega, seega suurem osa kurguvaludest vajavad ainult rahu ja kurguspreid ja võib-olla valuvaigistit ning paranevad sedasi umbes kahe nädalaga.

Umbes kolmel juhul kümnest (aga no see oleneb ka parasjagu olukorrast, millised haigustekitajad ringlemas on) põhjustab mandlipõletikku bakter (tõeline bakteriaalne angiin) ja sellisel juhul on vaja antibiootikume. Kuidas neid kahte (viiruslikku ja bakteriaalset) omavahel eristada? Seda ei saagi nii hästi ainult kirjelduse ja läbivaatuse põhjal aru, aga üldiselt kipub viiruslik kurguhaigus käima koos muude viirusele tüüpiliste sümptomitega nagu nohu, köha, kõrvavalu, silmapõletik, väiksed villikesed pehmesuulael, ka kõhulahtisus; palavik võib olla igasugune, nii väike kui kõrge.

Bakteriaalse angiini korral harilikult köha puudub, kaela lümfisõlmed võivad olla oluliselt suurenenud ja katsudes valulikud, palavik on tavaliselt kõrge üle 38,5 (pigem üle 39 kraadi). Kurku vaadates võivad mandlid mõlemal juhul olla suurenenud. Mädaplekid mandlitel ei ole ka alati päris kindel bakteriaalse angiini tunnus, aga sagedamini on seda tõesti bakteri poolt tekitatud juhtudel.

Mädane angiin ja sarlakid

Mädast (bakteriaalset) angiini võivad tekitada mitmed erinevad bakterid, aga kõige sagedamini Streptococcus pyogenes ehk A-grupi streptokokk (GAS) ehk strep-A. Seesama strep-A oskabki sarlakeid ka tekitada. Tüüpiliselt on strep-A nakkus mandlitel, aga see bakter tegelikult võib põletikke tekitada ka mujal organismis, näiteks naha ja pehmete kudede nakkused, liigeste mädased nakkused jm haruldasemad kohad, millega koos võib ka tekkida sarlakilööve, kuna haigustekitaja on üks ja sama bakter. Et asja mitte liiga keeruliseks ajada, ma edaspidi ikka räägin ainult mädastest mandlitest koos sarlakitega.

Sarlakid on palavikuga nahalööve, mis tekib strep-A nakkuse korral. Haigestuvad enamasti koolilapsed (tüüpiliselt 5-15-aastased), kuigi meie kandis on praegu kõige rohkem haigeid hoopis lasteaias. Alla kaheaastastel lastel on sarlakid haruldased.

Haiguse peiteaeg on 1-4(7) päeva, haigus algab tüüpiliselt järsu kõrge palaviku tõusmisega koos kogu seda saatva komplektiga: vappekülm, peavalu, iiveldus, lihasvalud, nõrkus. Väikelastel võivad tekkida kõhuvalu, oksendamine ja palavikukrambid.

sarlakid lööve angiin tonsilliit kurguvalu põsed punased antibiootikumid

Tüüpilised punetavad põsed ja kahvatu suu-nina kolmnurk

12-48 tundi pärast palaviku algust tekib tüüpiline lööve, mis peenikeste punaste täppidena algab kaelalt ja levib sealt kehatüvele ja jäsemetele. Lööve on katsudes kare nagu liivapaber (aga kui lapsel on palavik ja nahk niiske, siis pole sellest karedusest midagi aru saada). Lisaks võivad põsed olla punetavad, aga suu-nina kolmnurk on ilma punetuseta või isegi kahvatu. Keel on iseäralik turseline läikiv ja täpiline, seda nimetatakse vaarikakeel. Tüüpiliselt puuduvad köha ja silmapõletik.

Ilma ravimata tõuseb teiseks haiguspäevaks palavik väga kõrgele (39,5-40 kraadi) ja langeb järk-järgult normaalseks 5.-7. haiguspäevaks.

sarlakid tonsilliit angiin lööve vaarikakeel liivapaber antibiootikumid

Pärast sarlakite põdemist koorub nahka kätelt ja samamoodi jalgadelt

Sarlakeid tuleb kindlasti ravida antibiootikumidega, see aitab tüsistusi ära hoida. Õigel põhjusel alustatud õige raviga langeb palavik kiiresti 12-24 tunniga ja haige muutub mittenakkusohtlikuks umbes 24 tunniga. Üsna mõne päevaga näevad lapsed juba päris terved välja ja põhimõtteliselt võivad ka kollektiivi minna, kui üldseisund hea on. Antibiootikumid tuleb ikka lõpuni võtta nii, nagu arst kirjutab, et streptokokile kindlalt 1-0 teha.

Sarlakitele on iseloomulik, et nii pärast haiguse läbi põdemist kui ka pärast antibiootikumidega ravitud haigust hakkab lõpuks nahka peopesadest ja jalataldadelt kooruma.

Sarlakite tüsistused

Õigem on siin rääkida strep-A nakkuse tüsistustest, sest samad tüsistused võivad tekkida ilma ravita jäämisel ka ilma sarlakiteta kulgeva strep-A angiini korral. Tüsistused võib jagada mädasteks ja mittemädasteks.

Mädased tüsistused:

  • pehmete kudede põletikud
  • bakterite jõudmine verre (baktereemia)
  • mäda välja murdmine mandlist kaela pehmetesse kudedesse (peritonsillaarne abstsess)
  • keskkõrvapõletik
  • ninakõrvalkoobaste põletikud
  • meningiit ja aju mädapõletikud (abstsessid)

Mittemädased tüsistused tekivad autoimmuunsete mehhanismide kaudu, kus teatud ebasoodsate tingimuste kokkulangemisel (geneetiline vastuvõtlikkus, hilinenud ravi ja võib-olla veel mõned tegurid) kaotab immuunsüsteem võime vahet teha streptokoki ja keha enda kudede vahel. Oma keha kudesid rünnatakse nagu võõrat sissetungijat ja selle tagajärjel võivad tekkida:

  • reuma (südame- ja liigesekahjustusega haigus, mida ma kunagi näinud pole, sest tänapäeval ravitakse angiine ja sarlakeid normaalselt antibiootikumidega)
  • liigesepõletikud, mis väga halvasti võivad ravile alluda
  • neerukahjustus (poststreptokokiline glomerulonefriit)
  • südamelihasepõletik
  • toksilise šoki sündroom (see nn tampoonihaigus, mis on potentsiaalselt eluohtlik)
  • teatud neuroloogilised ja psühhiaatrilised nähud, tüüpiliselt kas obsessiiv-kompulsiivse häire või tikkide vallandumine pärast strep-A nakkust (PANDAS)

Mida kodus ise teha saab?

Antibiootikumid võivad ju vahvad olla, kiirendavad paranemist, pidurdavad nakkuse levikut ja aitavad ära hoida neid õudseid tüsistusi, aga tahaks ju kodus ise ka last aidata. Üldiselt kõik enesetunnet parandavad vahendid on omal kohal: vedeliku tarvitamine, et kiirenenud ainevahetusest tingitud kadusid asendada; kergesti neelatavad ja mitte ärritavad toidud: supid, kissellid või hoopis mahlapulgad. Kui lapsel isu pole, siis vedelikku peab ta ikka saama. Joogid võivad olla leiged või külmad, päris kuuma ei ole vaja anda.

Kõrge palaviku alandamiseks ja kurguvalu leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. Õli baasil kurguspreid võib proovida, kui see lapsel enesetunnet leevendab. Kui laps spreipudelit nähes eest ära jookseb, ei ole vaja teda sellega rohkem traumeerida – paranemist see nagunii ei kiirenda. Väiksematel lastel võivad valu leevendada lutsukommid või pulgakommid; suurematel lastel võib kergendust tuua nõrga soolalahusega kuristamine.

Väldi:

  • aspiriini (lastel keelatud)
  • alkoholi baasil kurguspreisid (võivad tulivalusad olla)
  • tugeva soolalahusega kurgu kuristamist (kipitab-kõrvetab)
  • lapse piinamist mingite muude ravivõtetega, mis pole hädavajalikud

Loe ka:

Kas valida paratsetamool või ibuprofeen? link

Viirused, bakterid ja antibiootikumid. link

 

Rubriigid:hingamisteed, kõrva-nina-kurguhaigused, koolieelik, koolilaps, nahahaigused, teismeline

Sildid:, , , , , , , , , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s