Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kõva toit, tugevad lõualuud

lõualuu lõualiiges alalõualuu alalõualiiges hambad hambumus luutihedus luude hõrenemine luud kondid näriminePuuviljalettide tulek kaupluste juurde on ilmselt nii mõneski peres käima lükanud smuutide tegemise hooaja. Smuutid on hea kerge viis hunnik tervislikku kraami kõhtu saata ja lapsedki spinatit „sööma“ saada. Kuidas see pehme toit aga mõjutab tervist või näiteks hambaidki? Õnneks pole ma ainus, kellel see küsimus tekkinud on ja seda on juba ka uuritud.

Luude ainevahetus on aktiivne

Luud pole meil sugugi mitte mingid staatilised pulgad, mis pärast pikkuskasvu lõppemist kogu eluks „valmis“ ja muutumatud on. Luude ainevahetus on pidev ja üllatavalt aktiivne. Vananenud luurakud surevad ära, õgitakse ära ja asenduvad uute rakkudega. Aktiivselt kujundatakse ümber ka rakkudevahelist täidisainet ja mineraalaineid, seda ilusti struktureerides ja võimalusel mineraalaineid ladustades. Vajadusel võivad luud olla ka hoopis mineraalainete doonoriks, kui mujal näiteks kaltsiumi rohkem vaja läheb – see on ka põhjus, miks raseduse ja imetamise ajal tekib ajutine luutiheduse langus, mis mõne aja pärast taastub.

Ka luude kuju muutub elu jooksul vastavalt sellele, mida me teeme. Hea näide on see, kuidas hambaid ortodontilise raviga lõualuude sees liigutatakse: pideva suunatud jõu rakendamisega nihkuvad hambad mööda lõualuid edasi-tagasi nagu vaja. Aga ka mikrotraumade, luumõrade ja -murdude parandamine käib aktiivse luukoe taastekke ja ümberkorraldamise kaudu – kui seda poleks, peaks ilmselt kõik luumurrud kuidagi poltide ja kruvidega kokku keevitama. Ja luude arv inimese kehas pole mingi üks kindel number kõikidel, esiteks muidugi sellepärast, et õndralülide (sabakontide) arv võib inimestel olla erinev ja teiseks elu jooksul mõned eraldi olnud luud võivad ajapikku omavahel kokku “sulada” ja kahest võib saada üks (see toimub ka pigem just õndralülidega). Kõigi nende muutumisprotsesside taga on luukoe aktiivne ainevahetus ja pidev ümberkujundamine.

Luude ainevahetust mõjutab suur hulk erinevaid tegureid: erinevad hormoonid, kasvufaktorid, kaltsium, fosfor ja D-vitamiin, aga ka mehaaniline stress. Luude ainevahetus on seotud näiteks kilpnäärme- või kõrvalkilpnäärmehaiguste, neeruhaiguste, toitumise iseärasuste, aga ka füsioloogiliste seisunditega, nagu näiteks juba mainitud rasedus ja imetamine. Füüsiline aktiivsus ka: arvatakse, et luurakud tajuvad mingil viisil mehaanilist koormust ja see mõjutab nende käitumist, milliseid kasvufaktoreid ja millises koguses toodetakse ning kas ülekaalu jääb luukudet tekitavate või õgivate rakkude tegevus. Parema luutihedusega on seotud niisugused tegevused, mis nõuavad raskusjõu ületamist, teisisõnu – käimine, jooksmine, hüppamine, kus tekib mingi põrutav moment. Ja vastupidi – olulised piirangud kehalisele koormusele toovad ajapikku kaasa ka üsna kiire luukoe kadumise. Nagu palju muuga inimese kehas kehtib ka siin põhimõte use it or lose it.

Kasvamise perioodil mõjutavad alalõualuu arengut erinevad jõud, mis on pärit ümbritsevatelt kudedelt, seal hulgas hammastelt (s.t. hambumus mõjutab lõualuu kuju) ning näo- ja suulihastelt (mälumislihased, miimilised lihased ja keel). Näo kuju areneb nende jõudude koosmõju tagajärjel, eriti oluliseks peetakse just mälumislihaseid: nõrkade mälumislihastega tekib pikem näokuju ja tugevate mälumislihastega rohkem lühike ja lai näokuju. Või siis lihaste toetava mõju puudumine, näiteks adenoidi suurenemisega lapsed, kellel pikka aega kesva suuhingamise tagajärjel tekib piklik kitsas nägu ja hambumushäire.

The_health-care_of_the_growing_child;_(1919)_(14781311165)

Adenoidi suurenemisest tingitud näokolju muutused: pideva suuhingamise tagajärjel on kujunneud piklik kitsas nägu, lõualuude areng on tagasihoidlik. Tõenäoliselt on nendel lastel rohkemal või vähemal määral ka hambumushäired.

Kõva vs pehme toidu mõju

Näritava toidu pehmus või kõvadus tõesti mõjutab lõualuude kuju ja tugevust. Vastusena mehaanilisele stressile tekivad luukoes rakulised ja molekulaarsed muutused, mis lubavad luukoel kenasti kohaneda.

Loomkatses leiti, et kõvemat toitu söönud hiirtel olid tugevamad mälumislihased, toidu kõvadus mõjutas nii lõualuude tugevust kui ka kuju. Närimisel tekkiv mehaaniline surve ärgitas luurakke tootma rohkem kasvufaktorit (insuliinisarnane kasvufaktor 1, IGF-1) ja vähem sklerostiini, need on mõlemad tähtsad luukoe teket vahendavad tegurid (1).

Samuti on loomkatses leitud, et pehme toidu ja kõva toidu söömine mõjutab alalõualuu tugevust päris oluliselt. Pidevalt kõva toidu peal kasvanud rottide lõualuus oli hammaste all suurem luu mineraalaine hulk ja nendes kohtades, kus mälumislihased kinnituvad lõualuule, oli ka luude maht suurem. Pehme toit (mitte väga üllatuslikult) tegi ka mälumislihased loiumaks (2). Ka lõualiigsese kõhreline osa areneb kõva toidu söömisega paksemaks (3), see on kindlasti hea, kuna elu jooksul lõualiigeses, nagu ka mujal liigestes hakkavad kõhred õhenema ja kui luu käib vastu luud, on valud päris vastikud.

Seega tõesti: smuutid on toredad, aga seal kõrval peaks mõni porgand või õun ka käima, et hambad, lõualuud ja -liiges saaksid kasvamiseks ja arenemiseks nii vajalikku koormust. Siin ma üldse ei jõudnud puudutada närimisega seotud teisi vajalikke momente nagu sülje teke, mis kaitseb hambaid ja süljes on ju seedeensüümid, st seedimine algab juba suus. Või närimise käigus tekkivad immuunprotsessid, millest täna veel üpris vähe on teada.

Viited

  1. Inoue M, et al. Forceful mastication activates osteocytes and builds a stout jawbone. Sci Rep. 2019 Mar 20;9(1):4404. doi: 10.1038/s41598-019-40463-3. link
  2. Hichijo N, et al. Effects of Decreased Occlusal Loading during Growth on the Mandibular Bone Characteristics. PLoS One. 2015 Jun 10;10(6):e0129290. doi: 10.1371/journal.pone.0129290. eCollection 2015. link
  3. Hichijo N, et al. Effects of the masticatory demand on the rat mandibular development. J Oral Rehabil. 2014 Aug;41(8):581-7. doi: 10.1111/joor.12171. Epub 2014 Apr 5. link

Rubriigid:hammaste tervis, kõrva-nina-kurguhaigused, koolieelik, koolilaps, Normaalne areng, normaalne toitumine, teismeline

Sildid:, , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s