Liigeste hüpermobiilsus ehk liigne painduvus on seisund, kus liigeste liikumisulatus on tavapärasest suurem. Kui inglise keeles räägitakse topeltliigestest („double jointed“), siis tegelikult on jutt just ülipainduvatest liigestest. Lapsena on painduvus parem kui täiskasvanuna, hüpermobiilseid liigeseid esineb hinnanguliselt 10-20%-l lastest.
Liigeste painduvuse määrab sidekoe ülesehitus. Sidekoes on laias laastus kahte sorti kiudusid: kollageen annab tugevuse ja elastiin, nagu nimigi ütleb, elastsuse. Kollageeni on vähemalt 28 erinevat tüüpi ja elastiin on samuti rida erineva pikkuse ja koostisega molekule. Millised kollageenid ja elastiinid ja millistes omavahelistes kombinatsioonides meil parasjagu liigestes ja mujal sidekudedes kasutusel on, seda määrab enamjaolt geneetika.
Liigeste hüpermobiilsust hinnatakse Beightoni skaala abil (1). Seal on näiteks sellised iseloomulikud tunnused:
- väikeseid sõrmi (üht või mõlemat) on võimalik passiivselt (st teise käega aidates) painutada käeselja suunas üle 90 kraadi;
- pöidlaid on võimalik passiivselt painutada vastu küünarvarre painutuspinda (see peopesapoolne osa; kuigi ma kooliajast mäletan kedagi, kes sai pöidla viia ka teisele poole vastu käeselja poolset küünarvarre pinda, nagu üleval pildilgi, huh);
- küünarliigestest ülesirutus enam kui 10 kraadi (s.t liiges läheb tagurpidi natuke);
- põlveliigestest ülesirutus enam kui 10 kraadi;
- sirgete jalgadega ette kummardudes on võimalik panna peopesad vastu põrandat (tean ka inimest, kes võib kummardudes isegi küünarnukid põrandale panna).
Ülipainduvust võib esineda ühes liigeses, mõnes liigeses või peaaegu kõigis uuritud piirkondades. Kuna tegemist on geneetilise eelsoodumusega, võib liigeste hea painduvus käia perekonniti (kuigi alati ei pea). Liigesed võivad „logisema“ jääda ka näiteks pärast traumasid, lihastoonuse probleemide tõttu või erinevate liigesehaiguste (nt reuma) tagajärjel.
Liigeste hüpermobiilsus iseseisvana või osana suuremast kompleksist
Üks või mitu hästipainduvat liigest on sage leid, mis ei pruugi paljude inimeste jaoks üldse mingeid probleeme tähendada. Mõnes valdkonnas on „lahtised“ liigesed hoopis boonuseks, näiteks iluvõimlemine, ballett või ka muusikainstrumentide mängimine. Näiteks arvatakse, et Paganini erakordselt head viiulimängu toetasid looduse poolt antud hüpermobiilsed liigesed. Ja mustkunst, käeraudadest vabanemise üks viis käib ka kuidagi pöidla asendi sättimisega sedasi, et labakäsi muutub randmest kitsamaks ja rauad libistatakse maha.
Mõnikord aga on liigeste liigne painduvus seotud erinevate probleemidega. Mured võivad olla seotud ainult liigestega (valu, jäikus, plõksumine, kerge nihestumine, seljavalud, skolioos ehk kõverselgsus, kergesti tekkivad traumad, nt venitused, väänamised jne). Kuna kollageenid ja elastiinid pole mitte ainult liigestes, vaid ka mujal organismis, võivad (kuigi ei pruugi) hüpermobiilsete liigestega kaasas käia probleemid ka testest organsüsteemidest, näiteks nahk (õhuke või väga veniv või kergesti tekkivate venitusarmidega), veresooned (sagedased verevalumid), seedetrakt (refluks maost söögitorusse, kõhukinnisus või ärritunud soole sündroom), üldistest nähtudest võivad esineda tugev väsimus, peapööritused ja kalduvus minestamisele. Ka hilisemas elus on sidekoe lõtvusega seotud mitmeid nähtusid, näiteks veenilaiendid, songad, erinevad allavajed vaagnapiirkonnas, labajalgade ja liigeste nn äravajumine (lampjalgsus).
Mõnikord on aga liigeste liigne painduvus üks pusletükk haruldaste geneetiliste sündroomide puhul (näiteks Ehlers-Danlosi sündroom, Marfani sündroom, osteogenesis imperfecta jm haruldased asjad).
Liigeste hüpermobiilsus ja ärevus
See uuring, mis tänase postituse ajendas, kirjeldab, on korraldatud Barcelonas ja hoopis koertel. Varasemad uuringud inimestel on leidnud, et liigeste hüpermobiilsus on seotud ärevuse, hirmude, agorafoobia (avarate ruumide hirm) ja paanikaga. Mida rohkem liigeste hüpermobiilsust, seda rohkem ärevust. Nüüd aga näidati 5575 koera hindamisel, et ka neil on puusaliigese suurem liikumisulatus seotud kõrgema ärritatavusega erinevates koertel kasutatavates testides. Võimalik, et samasugune seos on üldse kõigil imetajatel ja võimalik, et see on evolutsiooniliselt juba vana mehhanism (2).
Põhjus, miks liigeste hüpermobiilsus emotsionaalse seisundiga üldse seotud on, jääb täna veel ähmaseks. Oletatakse, et ühest küljest võivad lõdvema sidekoega inimestel tulla erinevatest organsüsteemidest intensiivsemad signaalid ajju, see omakorda aktiveerib järjest erinevaid ajupiirkondi kuni emotsionaalset infot töötlevate keskusteni välja. Teine võimalus, et liigesevalud ja liigeste ebastabiilsuse teravdatud tajumine võivad ise ärevust tekitada. Hüpermobiilsete liigestega inimesed võivad oma liigeseid ka teistmoodi tajuda, näiteks võib neil olla kinnisilmi raske öelda, kas liiges on painutatud või sirutatud.
Elu hüpermobiilsete liigestega
Kui hea liigeste painduvus probleeme ei tekita, pole väga palju vaja ka elu kuidagi ümber seadma hakata. Liigesevalude, kiire väsimise või muude murede korral tuleb aga natuke elukorraldust vaadata.
Normaalse kehakaalu saavutamine/säilitamine aitab vähendada ülemäärast koormust liigestele.
Vältima peaks liigeste üle koormamist ja ei sobi sellised spordialad või tantsustiilid, mis liigeseid väga üle painutama kipuvad. Samuti peaks eemale hoidma kontaktspordialadest või sellistest aladest, mis sagedaste vigastustega silma paistavad (korvpall, jalgpall, poks, maadlus jne). Juba tekkinud vigastustele peab andma korralikult aega paranemiseks.
Abi võib olla füsioteraapiast ja lihastreeningust, mis aitaks liigeseid stabiilsemana hoida, rühti parandada ja vajadusel õigeid liikumismustreid õppida. Treeninguga on võimalik parandada ka kehataju, seal hulgas liigeste asendi tunnetamist.
Liigesevalude korral võib proovida sooja vanni või soojendavaid kompresse, rahu ja puhkust. Valutava jäseme võib tõsta kõrgemale. Tugevate valude korral sobivad ibuprofeen (kas geelina või suu kaudu) või paratsetamool.
Geneetilist fooni me muuta ei saa, seega liigeste hüpermobiilsust kuidagi välja ravida pole võimalik. Siiski, kui tegemist ei ole just mingi haigusliku sündroomiga, siis liigeste liikuvus tavaliselt vanusega väheneb.
Viited
- Castori M, et al. Contemporary approach to joint hypermobility and related disorders. Curr Opin Pediatr. 2017 Dec;29(6):640-649. doi: 10.1097/MOP.0000000000000541. link
- Bowen J, et al. First evidence for an association between joint hypermobility and excitability in a non-human species, the domestic dog. Sci Rep. 2019 Jun 13;9(1):8629. doi: 10.1038/s41598-019-45096-0. link
Rubriigid:koolieelik, koolilaps, liigesehaigused, Liikumine, teismeline
Sildid:jalavalu, lampjalgsus, liigesed, liigesed väsivad, liigesevalud, painduvad liigesed, põlvevalu, topeltliigesed
Sinu terve laps 