Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Emotsioonide parem kirjeldamine kaitseb depressiooni eest

teismelised depressioon meeleoluhäired masendus ärevus emotsioonid tunded paha tunne ärrituv kurbusTeismelised, kes oskavad täpsemalt ja varjundirikkamalt kirjeldada oma negatiivseid emotsioone, on depressiooni eest paremini kaitstud võrreldes eakaaslastega, kes oma negatiivsetel emotsioonidel hästi vahet teha ei oska.

Teismeiga on depressiooni haigestumise osas kõrgenenud riskiga aeg. Varasematest uuringutest on teada, et võime oma tundeid sõnadesse panna on just siis kõige madalam – halvem kui täiskasvanueas ja isegi halvem kui väiksema lapsena. Samuti on juba ammu teada, et vilets oskus oma tundeid sõnadesse panna on depressiooniga seotud. Siiani on õhus olnud aga klassikaline muna-kana küsimus: kas enne on halb võime oma siseilma kirjeldada ja see muudab depressiooni suhtes vastuvõtlikumaks? Või muudab depressioon inimesed niisugusteks, et nad ei suuda sõnu leida? Nüüd püüti sellele ajalisele järgnevusele näppu peale panna.

Uuringusse kutsuti 233 keskmiselt 16-aastast noort (poisse ja tüdrukuid enam-vähem võrdselt). Osalejatega viidi läbi diagnostilised intervjuud, et hinnata neil depressiooni esinemist. Järgneva seitsme päeva jooksul kirjeldasid noored oma emotsioone lausa neljal korral päevas. Teises etapis poolteist aastat hiljem saadi uuesti kätte 193 noort. Nendega korraldati uued intervjuud ja vaadati, mis toimunud oli. Stressirohkeid elusündmusi hindasid eraldi uurijad, kes ei olnud teadlikud depressiooni diagnoosi olemasolust või puudumisest. Depressiooni esinemist hinnati muidugi ka.

Selgus, et nendel noortel, kes oma negatiivseid emotsioone hästi sõnadesse panna ei osanud, vallandus pärast stressirohkeid elusündmusi depressioon suurema tõenäosusega. Ja vastupidi – need, kes tundesõnavara paremini valdasid, ka nendel esines stressitekitavaid elusündmusi, aga tõenäosus, et nad oma tundepuntrast jagu ei saaks ja depressiooni haigestuksid, oli selgelt madalam. Huvitaval kombel ei omanud mingit tähtsust noorte võime eristada oma positiivseid emotsioone.

Depressioon häirib noorte sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Tagajärgedeks võivad olla raskused inimestevahelistes suhetes, langenud tööviljakus, vilets kehaline tervis ja sõltuvushäired. Teismeeas olnud depressioon ennustab kõrgemat tõenäosust, et ka täiskasvanueas tekivad korduvad depressiooniepisoodid.

Anna nimi ja taltsuta

Emotsioonide puhul kehtib põhimõte „name it to tame it“ ehk põhimõtteliselt on selleks, et oma enesetunnet muuta, vaja esimeses järjekorras vaja teada saada, mis tunne praegu üldse on. Kui kõik tunded on ühtemoodi „paha tunne“, on nendega päris raske toime tulla. Kui aga erinevad “pahad” võivad olla kurbus, viha, pettumus, ärritus, häbi, frustratsioon või lihtsalt väsimus, siis mõnikord juba ainuüksi õige nime (või nimetuste kombinatsiooni) leidmine võib aidata tunde tugevust vähemaks kruttida. Samuti aitab teadmine, millega täpselt tegemist on, varasema kogemuse põhjal ennustada, kuidas ühe või teise emotsiooni kulg on, mida oodata võib ja millised võtted enesetunnet leevendada aitavad (või ei aita).

Võime oma emotsioonidele nimesid anda ja erinevaid tundeid eristada on tõenäoliselt õpitav. Kas juba kord depressiooni põdenud inimestele emotsioonide äratundmise oskusi õpetades oleks võimalik neid kaitsta tulevikus haiguse kordumise eest? Seda pole veel teada. Teada on, et raskusi tuleb elus ette kõigil ja tunnetele nimede andmine võiks olla üks tööriist, kuidas raskustega kohtumisel mitte kohe depressiooni saada.

Lastele emotsioonide õpetamiseks on tänapäeval mitmeid toredaid raamatuid ja isegi raamatusarjasid. Ma ei hakka siin millelegi reklaami tegema, aga uurige kohalikust raamatukogust või raamatupoest. Lugemine võib teinekord olla silmiavav kogemus täiskasvanutelegi.

Starr LR, et al. The perils of murky emotions: Emotion differentiation moderates the prospective relationship between naturalistic stress exposure and adolescent depression. Emotion. 2019 Jun 27. doi: 10.1037/emo0000630. link

Loe ka: 

Depressioon lastel. Ennetus ja kodune käsitlus. link

Iseendasse sõbralikult suhtumine kaitseb depressiooni eest. link

Noored on varasemast perfektsionistlikumad. link

Rubriigid:närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline

Sildid:, , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s