Praegu on käimas ülemaailmne rinnaga toitmise nädal, mille eesmärgiks on julgustada imetamist ja parandada imikute tervist üle kogu maailma. Ka Eestis on nädalat toredasti tähistatud, kõige rohkem tähelepanu on vist saanud pildiseeria tuntud emadest, kes parasjagu toidavad oma beebisid rinnaga, aga juba olnud ja tulemas on veel palju muud. Näiteks Lääne-Tallinna Keskhaiglas on tasuta loengud rinnaga toitmisest, Ida-Tallinna Keskhaigla korraldas pikniku koos rinnaga toitvate peredega, Tartu Ülikooli Kliinikum korraldab tasuta loenguid, Pärnu Lastepargis toimus rinnapiimapiknik, Perekooli foorumis on ettevõtmine „Ämmaemand küsib“, kus saab jagada oma kogemusi, samuti tunnustati beebisõbralikke haiglaid.
Tervise Arengu Instituut ajastas just rinnaga toitmise nädalale eelmise aasta rinnapiimaga toitmise statistika. Eelmise aastaga võrreldes on seis üsna sarnane, 3 kuu vanuses on puhtalt rinnapiimatoidul 65% lastest, 6 kuu vanuses veel 24% lastest (hiljemalt kuue kuu vanusest peavad hakkama lapsed lisatoitu saama). Laste hulk, kes 9 ja 12 kuu vanuses veel rinnapiima said, oli nõksu suurem kui mullu.
Esiemade rinnaga toitmise saladused
Ajakirjas Nature avaldati hiljuti värskeimad teadmised ühe meie varaseima väljasurnud eellase imetamispraktikate kohta (1). Australopithecus africanus elas umbes 2-3 miljonit aastat tagasi Lõuna-Aafrikas, mil toimusid suured klimaatilised ja ökoloogilised muutused. Liiki iseloomustab kombinatsioon inimesele ja ahvidele sarnastest joontest.
Seni on varaste inimlaste rinnaga toitmise kombed olnud suurte spekulatsioonide pärusmaa, sest ei saa ju minna küsima, et „kuidas teil ikka selle asjaga oli“. Nüüd kasutati spetsiaalset lasertehnikat, et aurustada hamba pinnalt mikroskoopilisi portsjoneid; saadud gaasi analüüsiti mass-spektromeetriga erinevate lendunud keemiliste ainete tuvastamiseks. Sedasi sai koostada mikroskoopilised geokeemilised kaardid, mis annavad infot indiviidi toitumise ja tervise kohta kogu (hamba) elu vältel.
Nimelt, hambad kasvavad sarnaselt puudele: järk-järgult kiht-kihilt lisandub hambale emaili. Sedasi on hambad väärtuslik uurimismaterjal varaste eluaastate bioloogiliste sündmuste rekonstrueerimiseks, kuna sinna on salvestunud täpses ajalises järjestuses keemilised jäljed tähtsamatest toitudest, mida me söönud oleme.
Need mikro-geokeemilised kaardid võimaldavad „lugeda“ järjestikuseid kihte hammastest, saades seega teada erinevate toitude söömise kohta erinevatel eluperioodidel. Varem on sama metoodikat kasutatud neandertaallaste imetamisharjumuste uurimiseks, aga nüüd analüüsiti enam kui kümme korda vanemaid inimese eellasi.
Australopithecus africanus‘e hammaste uurimisest saadi teada, et beebisid toideti järjepidevalt sünnist kuni enam-vähem üheaastaseks saamiseni. Näib, et imetamine jätkus tsüklitena laste esimeste eluaastate jooksul: looduse muutused ja toidu kättesaadavus aastaaegade vaheldudes tähendas, et külluslikumatel perioodidel said lapsed peamiselt tavalist toitu, aga kui sööki väga palju polnud, andsid emad lastele lisaks rinnapiima. Sarnane episooditi korduv rinnapiimaga toitmise muster esineb ka näiteks kaasaegsetel metsikutel primaatidel ja teistel imetajatel.
Muide, neandertaallastel on leitud, et esimesed seitse kuud sai imik ainult rinnapiima, järgnevad seitse kuud käisid rinnapiim ja lisatoit kõrvuti ja 1a 2k vanuses lõppes imetamine järsult (2).
Rinnaga toitmise kestus mõjutab tõenäoliselt järglaste arvu: lühem imetamine vähendab lapse ellujäämise tõenäosust, pikem imetamine küll aitab ühel lapsel paremini elus püsida, aga vähendab järgmiste laste saamise võimalust. Lisaks mõjutab tugev side emade ja laste vahel ilmselt päris oluliselt terve kogukonna dünaamikat ja sotsiaalset ülesehitust. Järgmiseks püütakse sarnased kaardistamised teha järgmiste inimese eellaste kohta, et koostada ülevaade sellest, kuidas imikuid erinevatel ajaloo perioodidel toidetud on.
Loe ka:
Piimapais ja kapsalehed. link
Rinnapiim ema rinnast või pudelist? link
Rinnapiimas leiduv aine võib osutuda uueks superantibiootikumiks? link
Kas kõrge veresuhkur muudab rinnapiima magusaks? link
Pikaajalise imetamise mõjud kestavad kaua. link
Viited
- Joannes-Boyau R, et al. Elemental signatures of Australopithecus africanus teeth reveal seasonal dietary stress. Nature. 2019 Aug;572(7767):112-115. doi: 10.1038/s41586-019-1370-5. link
- Austin C, et al. Barium distributions in teeth reveal early-life dietary transitions in primates. Nature. 2013 Jun 13;498(7453):216-9. doi: 10.1038/nature12169. link
- Emotsioonide parem kirjeldamine kaitseb depressiooni eest
- Kehaline aktiivsus tüdrukuna mõjutab kopsufunktsiooni neiueas
Rubriigid:esimene eluaasta, hammaste tervis, koolieelik, rinnaga toitmine
Sildid:imetamine, imik, rinnapiim, tissi andmine, tissitamine
Sinu terve laps 