Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kehaline aktiivsus tüdrukuna mõjutab kopsufunktsiooni neiueas

füüsiline aktiivsus kehaline koormus trenn kopsufunktsioon hingamisfunktsioon kopsumahtKehalisel aktiivsusel on palju häid mõjusid tervisele, aga selle seost kopsufunktsiooniga mõistetakse üsna halvasti. Igal pool Läänemaailmas on tüdrukute kehalise aktiivsusega lood kehvemad kui poiste omaga, sooline erinevus tekib varakult ja süveneb vanuse kasvades. Hiljaaegu näidati esimest korda, et lapsena regulaarselt füüsilist koormust saanud tüdrukute kopsufunktsiooni näitajad olid noorukieas paremad.

Pikaajalises Avoni laste ja lapsevanemate uuringus osales ligi 2300 poissi ja tüdrukut. Laste kehalist aktiivsust salvestati aktigraafiga (aktiivsusmonitoriga) seitsmepäevaste tsüklitena laste 11, 13 ja 15 aasta vanuses ning nende hingamisfunktsiooni mõõdeti spiromeetrial 8 ja 15 aasta vanuses. 

Lastel eristati kolme erinevat kehalise aktiivsuse mustrit: madal, keskmine ja kõrge. Vaid vähem kui 7% lastest saavutasid Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitusliku kehalise aktiivsuse taseme – minimaalselt 60 minutit päevas. Kõigis hinnatud vanustes olid poisid füüsiliselt rohkem aktiivsed kui tüdrukud. Näiteks 11 aasta vanuses oli keskmine kehalise aktiivsuse kestus päeva kohta poistel 24 ja tüdrukutel 16 minutit.

Mõõduka ja kõrge aktiivsusega tüdrukutel oli 15-aastaselt hingamisfunktsiooni uuringul mõõdetud väljahingatava õhu maht suurem kui madala kehalise aktiivsusega tüdrukutel. Huvitaval kombel ei leitud niisugust seost poistel.

Miks selles uuringus poistel kehaline aktiivsus kopsufunktsiooni ei mõjutanud, ei ole praegu selge. Tüdrukute kiire kasvu periood algab murdeeas keskmiselt nooremas vanuses kui poistel, võib-olla tuleks poistel kopsufunktsiooni mõõta veel mõned aastad hiljem kui praeguses uuringus, et saada tüdrukutega võrreldavaid tulemusi.

Uus kooliaasta on ukse ees. Laste nädalakava koostades võiks igasse päeva mingi kehalise aktiivsuse planeerida. Näiteks mõnel päeval kooli kehaline, mõnel päeval trenn ja mõnel päeval hoopis struktureerimata aeg õues ringi jooksmiseks, rattaga sõitmiseks või puu otsas ronimiseks.

Roda C, et al. Physical-activity trajectories during childhood and lung function at 15 years: findings from the ALSPAC cohort. Int J Epidemiol. 2019 Jul 3. pii: dyz128. doi: 10.1093/ije/dyz128. link

Loe ka: 

Kas astmaga lapsed võivad basseinis ujuda? link

Jooksmine vähendab põletikku põlveliigestes. link

Ühele spordialale keskendumine suurendab lastel vigastuste ja läbipõlemise riski. link

 

Rubriigid:hingamisteed, koolilaps, Liikumine, teismeline

Sildid:, , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s