Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Suitsiidirisk on kõrgem pärast traumaatilist ajukahjustust

enesetapp suitsiid ärevushäire depressioon masendus sõltuvus antidepressandid uinutid rahustidTäna on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev. Selle pidamise eesmärgiks on tõsta teadlikkust enesetappude põhjuste ja riskitegurite kohta ning saada suurem kõlapind sellele teadmisele, et suitsiid on ennetatav. Kollane lint märgibki teadlikkust enesetappudest. Enne lugema asumist soovitan tutvuda peaasi.ee lehel sagedasemate müütidega, mis enesetappude ja enesetapjate kohta levivad. Näiteks et enesetapuga ähvardamine ei välista seda, et inimene päriselt suitsiidi teeks või et suitsiidmõtete kohta küsimine ei õhuta kedagi päriselt ennast ära tapma.

Traumaatiline ajukahjustus ja suitsiidirisk

Taanis uuriti enam kui 7,4 miljoni vähemalt 10-aastase inimese andmeid, kes elasid Taanis vahemikus 1980-2014. Selle aja jooksul vajas traumaatilise ajukahjustuse tõttu arstiabi ligi 568 000 inimest. 2014. aasta lõpuks oli enesetapu tagajärjel surnud üle 34 500 inimese.

Ilma ajukahjustuseta inimeste hulgas oli suitsiidide esinemise määr ühe aasta jooksul 20 inimest 100 000 kohta, samas kui ajukahjustuse läbi teinute hulgas oli suitsiidide määr aasta jooksul 41 inimest 100 000 kohta – see on kahekordne vahe. Kõige suurem risk oli raskemate ajutraumade tagajärjel – nende hulgas oli enesetapu sooritamise risk 2,4 korda kõrgem kui ilma ajutraumata inimeste hulgas. Kergema ajukahjustuse tagajärjel tõusis suitsiidirisk vähem, aga oli tervetega võrreldes ikkagi kõrgem.

Suitsiidirisk oli kõrgeim esimese kuue kuu jooksul pärast ajutraumat, sealt hakkas tasapisi langema, aga püsis natuke kõrgemana isegi veel seitse aastat pärast ajukahjustuse teket. Teiste tegurite arvesse võtmine nagu vanus, sugu, sotsiaalmajanduslikud tegurid, ajutrauma ja suitsiidi vahelise seose olemasolu ei muutnud (1).

Sarnased tulemused: ajukahjustuse läbi teinutel on kõrgem risk iseenda käe läbi surra, saadi ka USA-s sõjaväe veteranidel korraldatud uuringus. Seal analüüsiti kokku 1,4 miljoni veterani andmeid ja samamoodi oli suitsiidi risk ajutrauma läbi teinutel üle kahe korra kõrgem kui ülejäänutel (2).

Ajutrauma võib mõjutada aju funktsioneerimist, põhjustada psühholoogilisi probleeme ja see võib vahendada enesetapu teostamist. Võimalik, et pärast ajutraumat tekkivad tuju kõikumised ja impulsiivsem käitumine toob kaasa riskantsema käitumise. Samuti on teada, et ajutraumade järgselt võib olla raskusi tähelepanu ja keskendumisega, tekkida võivad igat sorti kehalised kaebused (pearinglus, uimasus, peavalud) – see kõik võib meeleolu omakorda halvendada ja koos impulsiivsusega ohtlike tegudeni viia.

Seega – aju kaitsmiseks tuleb kasutada kiivrit seal, kus seda vaja on, autos panna turvavöö kinni ja vältida niisuguseid spordialasid, kus peatraumad on sagedased. Suitsiid on ennetatav ja ajutraumade vältimine on selleks üks hea võimalus.

Suitsiidiriski ennustamiseks ei ole head viisi

Arstid ja psühholoogid kasutavad suitsiidiriski hindamiseks erinevaid küsimustikke ja skaalasid. Paraku on aga näidatud, et suurem osa iseenda käe läbi surnutest eitavad arsti juures suitsidaalsete mõtete esinemist (3).

70 suure uuringu kokkuvõttes näidati, et enesetapumõtteid mõlgutanud inimestest vaid 1,7% suri enda käe läbi. Teisest küljest aga suitsiidi läbi surnud inimestest 60% oli perearsti või psühhiaatri vastuvõtul enesetapumõtete esinemist eitanud. Kes psühhiaatri juures ei käinud ja keda küsitles ainult perearst, nendest isegi 80% eitas suitsiidmõtteid.

Enesetapumõtted on üpris sagedased ja suitsiid ise on üsna haruldane, seda isegi raske vaimuhaigusega inimeste hulgas. Teada on ka, et suitsiidmõtted on kiiresti muutuvad ja enesetapu teostamine võib olla suhteliselt impulsiivne tegu pärast lühiajalist suitsiidmõtete mõlgutamist.

Ütlen veel siin kohal, et enesetapumõtete kohta küsimist kindlasti ei tasu karta – see ei anna inimesele mingit halba ideed ja ei õhuta kuidagi suitsiidile. Lihtsalt ilma hinnangut andmata otse küsida näiteks „kas sa oled mõelnud enesetapu peale?“ võib olla mõnikord väga lihtne võti, mis annab inimesele loa oma mõtetest rääkida. Ja kuigi jaatavat vastust võib olla raske kuulda, on teinekord patsiendid küll väga tänulikud, kui saavad oma raskeid mõtteid välja rääkida. Jagatud mure on ikka pool muret.

Otsi abi!

Kui suitsiidimõtted tikuvad ligi või lausa tungivad peale, siis on erinevaid võimalusi abi küsimiseks. Kontaktid võetud peaasi.ee lehelt.

enesetapp suitsiid depressioon masendus ärevushäire paanika antidepressandid rahustid uinutid alkohol

Loe ka:

Depressioon lapseeas. link

Depressioon teismelistel. link

Koolikiusamine. link

Viited

  1. Madsen T, et al. Association Between Traumatic Brain Injury and Risk of Suicide. JAMA. 2018 Aug 14;320(6):580-588. doi: 10.1001/jama.2018.10211. link
  2. Hostetter TA, et al. Suicide and Traumatic Brain Injury Among Individuals Seeking Veterans Health Administration Services Between Fiscal Years 2006 and 2015. J Head Trauma Rehabil. 2019 Jul 30. doi: 10.1097/HTR.0000000000000489. link
  3. McHugh CM, et al. Association between suicidal ideation and suicide: meta-analyses of odds ratios, sensitivity, specificity and positive predictive value. BJPsych Open. 2019 Mar;5(2):e18. doi: 10.1192/bjo.2018.88. link

Rubriigid:koolilaps, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline

Sildid:, , , , , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s