Sügis on täies hoos ja kes veel pole jõudnud, siis nüüd on aeg jälle apteegis üles otsida D-vitamiini riiul. Eesti riiklike toitumissoovituste kohaselt peaksid kõik kahe nädala kuni kahe aasta vanused lapsed saama D-vitamiini 400 IU päevas. 2–60-aastaste hulgas võib lisatarbimine rikastatud toitudest või toidulisandina kuni 400 IU päevas olla vajalik juhul, kui tavatoit ja õues viibimine ei taga piisavat vitamiinikogust. Eakatel (üle 60 aasta vanused) on soovitatav aastaringne lisatarbimine kas rikastatud toitudest või toidulisandina kuni 800 IU päevas.
Sattusin mingi isehakanud toitumisnõustaja lehele, kes aktiivselt propageerib D-vitamiini võtmisest loobumist. Selline asi tuleb kõne alla täiskasvanutel, kes saavad vajaliku koguse toiduga kätte (päike meie laiuskraadil praegu enam D-vitamiini sünteesi nahas käivitada ei suuda). Beebide puhul on see muidugi täiesti lubamatu, imikud peavad kindlasti D-vitamiini saama. Väikelastel on muide näidatud, et paremad D-vitamiini tasemed veres on seotud vähema keharasva ja rohkema lihasmassiga (1).
Astma on kõige sagedasem tõsine krooniline haigus lapseeas. Kui täiskasvanutel diagnoositakse astmat hingamisfunktsiooni testidega, kus torusse peab puhuma nii kõvasti ja kiiresti nagu jaksab, siis väikelapsed sellisel tasemel koostööd ei tee. Lapseea astmat diagnoositakse seega kliiniliste tunnuste järgi ja korduvad vilistava hingamisega haigestumised on üks võimalus, mille põhjal lapseea astma diagnoosi pannakse.
Uuring D-vitamiini ja astma seostest beebidel
USA-s jälgiti 300 mustanahalist enneaegsena sündinud beebit (2). Enneaegsus on tuntud „nõrkade kopsude“ riskitegur, sest kopsud küpsevad üsna raseduse lõpus ja tegelikult see küpsemine kestab kogu lapseea (3). Enneaegsena sündinutel on rohkem astmat (4), väiksem kopsumaht (5) ja neil on ilmselt ka rohkem kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, isegi kui nad ei ole kunagi suitsetajad olnud (6).
Need 300 uuringus osalenud beebit jagati kaheks: ühed said 400 ühikut D-vitamiini sõltumata sellest, mida ja kui palju nad sõid. Teised said alguses 400 ühikut D-vitamiini ja kui toiduga saadav D-vitamiini kogus jõudis vähemalt 200 ühikuni päevas, lõpetati D-vitamiini toidulisandite andmine ära.
Lapsevanemaid küsitleti siis, kui laste korrigeeritud vanus jõudis ühe aasta vanusesse (korrigeeritud vanust arvestatakse sellest ajast alates, mil lapse õige sündimise aeg oleks olnud, näiteks kaks kuud enneaegsena sündinud laps saab üheaastaseks korrigeeritud vanuse järgi alles siis, kui ta on passi järgi juba 14 kuud vana). Vanematelt küsiti, kas ja kui palju on lastel esinenud vilistavat hingamist.
Tuli välja, et nendel beebidel, kes olid kogu aeg saanud 400 ühikut D-vitamiini päevas, oli korduvat vilistavat hingamist harvem (31%-l) kui nendel, kes toidust sõltuvalt oma D-vitamiini preparaatidest ilma jäid (42%-l). Püsivalt D-vitamiini tarvitanud beebide hulgas oli ka harvem diagnoositud astmat, atoopilist dermatiiti, kuid need erinevused ei olnud väga märkimisväärsed (st ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad). Muude mõõdetud tulemuste osas (nt EMO-s käimine hingamisteede haiguste suhtes, lastearsti juures käimine, haiguste tõttu arsti juures käimine) erinevust ei leitud.
Kommentaar
Kuigi see konkreetne uuring on tehtud väga kitsal grupil (mustanahalised enneaegsed beebid esimese eluaasta jooksul), on tegelikult D-vitamiini ja astma seoste kohta varasemast ka mitmeid uuringuid täiskasvanutel. On tõesti leitud, et D-vitamiini tarvitamine vähendab astma ägenemisi ja süsteemse hormoonravi vajadust astmaga haigetel (7). Tõenäoliselt on seal mängus mingid põletikuvastased ja immuunsüsteemile mõjuvad tegurid.
Ühe sõnaga: D-vitamiini tuleb sügis-talv-kevadel võtta, kes suvel väljas ei käi või kogu keha päikse eest kinni katavad, vajavad toidulisandeid ka suvel. Beebid peavad D-vitamiini kindlasti saama, alates teisest elunädalast kuni kaheaastaseks saamiseni. Täiskasvanud ei vaja mingeid hiigeldoose, 400 ühikut (eakatel 800 ühikut) päevas on praeguste teadmiste kohaselt täiesti okei. Liiga suurte D-vitamiini annuste tarvitamine ei too kaasa mingeid mõõdetavaid kasusid, kuid võib halvendada luutihedust (8) ja koormata liigselt neerusid (9).
Loe ka:
D-vitamiin vähendab lastel rasvumist. link
D-vitamiini suured doosid emale tagavad piisava koguse ka rinnapiimatoidul beebile. link
Viited
- Hazell TJ, et al. Vitamin D supplementation trial in infancy: Body composition effects at 3 years of age in a prospective follow-up study from Montréal. Pediatr Obes. 2016 Feb 4. doi: 10.1111/ijpo.12105. link
- Hibbs AM, et al. Effect of Vitamin D Supplementation on Recurrent Wheezing in Black Infants Who Were Born Preterm: The D-Wheeze Randomized Clinical Trial. JAMA. 2018 May 22;319(20):2086-2094. doi: 10.1001/jama.2018.5729. link
- Schittny JC. Development of the lung. Cell Tissue Res. 2017 Mar;367(3):427-444. doi: 10.1007/s00441-016-2545-0. link
- Castro-Rodriguez JA, et al. Risk and Protective Factors for Childhood Asthma: What Is the Evidence? J Allergy Clin Immunol Pract. 2016 Nov – Dec;4(6):1111-1122. doi: 10.1016/j.jaip.2016.05.003. link
- Simpson SJ, et al. Altered lung structure and function in mid-childhood survivors of very preterm birth. Thorax. 2017 Aug;72(8):702-711. doi: 10.1136/thoraxjnl-2016-208985. link
- Stocks J, et al. Early life influences on the development of chronic obstructive pulmonary disease. Ther Adv Respir Dis. 2013 Jun;7(3):161-73. doi: 10.1177/1753465813479428. link
- Jolliffe DA, et al. Vitamin D supplementation to prevent asthma exacerbations: a systematic review and meta-analysis of individual participant data. Lancet Respir Med. 2017 Nov;5(11):881-890. doi: 10.1016/S2213-2600(17)30306-5. link
- Burt LA, et al. Effect of High-Dose Vitamin D Supplementation on Volumetric Bone Density and Bone Strength: A Randomized Clinical Trial. JAMA. 2019 Aug 27;322(8):736-745. doi: 10.1001/jama.2019.11889. link
- Letavernier E, et al. Vitamin D, Hypercalciuria and Kidney Stones. Nutrients. 2018 Mar 17;10(3). doi: 10.3390/nu10030366. link
Rubriigid:allergiahaigused, esimene eluaasta, hingamisteed
Sildid:astma, atoopia, D-vitamiin, D-vitamiin beebile, enneaegne, enneaegsus, kopsud nõrgad, päikesevitamiin, vilistav hingamine
Sinu terve laps 