Enne oma isale külla minemist kirjutan kaks sõna sellest, kuidas isade osalemine laste kasvatamises mõjutab isa-lapse suhet, peredünaamikat ja isa ennast.
Lapsega mängida või tema eest hoolt kanda?
On uuritud, millised tegevused on parimad isa ja lapse vahelise seose tekitamiseks ja millal on parim aeg nende tegevuste jaoks. Täpsemalt võrreldi tegevuste mõistes lapsega mängimist ja lapse eest hoolitsemist ning ajastuse mõttes tööpäevade õhtuid ja nädalavahetusi. Selgus, et mõlemal teguril on mõju lapse-vanema suhte kvaliteedile.
Kõige tugevamat kiindumussuhet ennustasid kaks paari: mängimine mittetööpäevadel ja laste eest hoolitsemine tööpäevadel. Seevastu meestel, kes tööpäevade õhtuti lastega mängisid, oli kiindumussuhe lapsega vähem kindel.
Tõenäoliselt need leiud peegeldavad igapäevaelu keerukust, kus tegevused tööpäevadel ja vabadel päevadel erinevadki omavahel märkimisväärselt. Kui isad hakkavad tööpäevade õhtuti lastega mängima, samal ajal kui oleks vaja teha igapäevasemaid askeldusi, võib see olla problemaatiline. Samas kui vaba aega on rohkem ja pinget vähem, tõuseb tähtsamaks mängimine (1).
Õnnelikud emad, õnnelikumad isad?
Isad on laste eest hoolitsedes sageli õnnelikumad, vähem stressis ja vähem väsinud kui emad. Erinevused võivad alguses saada sellest, kuidas ja millal laste eest hoolitsemise tegevused vanemate vahel jaotatud on. Mõõdeti, kui palju emad ja isad oma laste eest hoolitsemisega hõivatud on, aga täiendavalt koguti andmeid selle kohta, milliseid tegevusi tehti, millal ja kuskohas, kes kohal oli ja kui palju lapse eest hoolitseti. Mitte väga üllatuslikult leiti, et kuigi tänapäevased isad on laste eest hoolitsemisega palju rohkem hõivatud kui varasemate põlvkondade mehed, on laste eest hoolitsemine ikka veel tugevasti sooliselt erinev (2).
Laste eest hoolitsemine hõlmab palju erinevaid tegevusi, millest osad on pingutavamad või emotsionaalselt vähem nauditavad kui teised. Näiteks mänguplatsil käimine on päris erinev keset ööd mähkmete vahetamisest. On leitud, et isad tegelevad rohkem meelelahutuslike ettevõtmistega ja on lastega rohkem nädalavahetustel. Emade kanda jäävad tihti rutiinsemad tegevused, emad tegutsevad ka sagedamini beebiga ja tihti üksi ilma teise lapsevanema juuresolekuta (2).
See pole aga ilmtingimata halb. Lapse kasvades, kui laps muutub suhtluses aktiivsemaks ja iseseisvamaks partneriks, areneb ka isa-lapse suhe ning nendevahelise suhtluse kvaliteet pigem muutub paremaks. Isa osalemine lapse eest hoolitsemises ennustab aga peresuhete arengut juba lapse väiksest vanusest alates. Juba imikueast rohkem lapsega hõivatud isadega peredes on peresuhted sisukamad ja rahuldust pakkuvamad (3).
See, kui palju positiivseid uskumusi isal on oma vanemluse osas lapse üheksa kuu vanuses, ennustab ka seda, kui palju ja kui loovalt isa sama lapsega viie aasta vanuses mängib. Sagedasem ja loovam mäng aga ennustab lastel vähem käitumishäireid (4). Ja just isapoolne soojus, usk oma võimesse lapsega hakkama saada ja hea vanemlussuhe emaga on need, mis laste käitumist soodsalt mõjutavad. Last ei mõjuta mitte niivõrd koos veedetud aja hulk vaid selle kvaliteet (5).
Ja lõpetuseks: tõenäoliselt kogevad emad ja isad vanemlust suhteliselt ühetaoliselt, sest lastega tegelemisel aktiveeruvad neil ajus ühed ja samad piirkonnad. Vanemlus on ajus päris keeruline, haarates paljusid erinevaid ajupiirkondi: valvsuse, premeerimise, motivatsiooni, sotsiaalse mõistmise ja empaatiaga tegelevad alad, mis on seotud oksütotsiiniga – hormooniga, mis on tähtis emotsionaalse sideme tekkimisel. Universaalne vanemlusega seotud muster aktiveerub nii meestel kui naistel, hetero- kui homoseksuaalsete perede vanematel, bioloogilistel vanematel kui ka geneetiliselt lapsega mitte seotud täiskasvanutel (6).
Kuidas lapsevanemaks olemine ajupiltide peal välja näeb. Pilt uuringust (2).
Head isadepäeva!
Loe ka:
Üksikisade tervisest. link
Isade mõjust laste tervisele. link
Soe suhe isaga kaitseb lapsi ema depressiooni eest. link
Viited
- Brown GL, et al. Associations between father involvement and father-child attachment security: Variations based on timing and type of involvement. J Fam Psychol. 2018 Dec;32(8):1015-1024. doi: 10.1037/fam0000472. link
- McDonnell C, et al. Happy Moms, Happier Dads: Gendered Caregiving and Parents’ Affect. J Fam Issues. 2019;40(17):2553. doi: 10.1177/0192513X19860179. link
- Simonelli A, et al. The Role of Father Involvement and Marital Satisfaction in the Development of Family Interactive Abilities: A Multilevel Approach. Front Psychol. 2016 Nov 7;7:1725. doi: 10.3389/fpsyg.2016.01725. link
- Kroll ME, et al. Early Father Involvement and Subsequent Child Behaviour at Ages 3, 5 and 7 Years: Prospective Analysis of the UK Millennium Cohort Study.Early Father Involvement and Subsequent Child Behaviour at Ages 3, 5 and 7 Years: Prospective Analysis of the UK Millennium Cohort Study. PLoS One. 2016 Sep 21;11(9):e0162339. doi: 10.1371/journal.pone.0162339. link
- Opondo C, et al. Father involvement in early child-rearing and behavioural outcomes in their pre-adolescent children: evidence from the ALSPAC UK birth cohort. BMJ Open. 2016 Nov 22;6(11):e012034. doi: 10.1136/bmjopen-2016-012034. link
- Abraham E, et al. Father’s brain is sensitive to childcare experiences. Proc Natl Acad Sci U S A. 2014 Jul 8;111(27):9792-7. doi: 10.1073/pnas.1402569111. link
- D-vitamiin võib kaitsta lapsi astma eest
- 2. tüüpi diabeet on lastel palju vihasem haigus kui täiskasvanutel
Rubriigid:esimene eluaasta, kõik vanused, koolieelik, koolilaps, mäng, närvisüsteem ja psühhiaatria, teismeline
Sildid:isa ja lapse suhe, isadepäev, isadus, vanemlikud oskused, vanemlussuhe
Sinu terve laps 