Nüüd kui koroonaviirusesse haigestunutele, haigusnähtudele ja riskigruppidele on ring peale tehtud, alustan väikest sissevaadet erinevate ravimite kasutamisele koroonaviiruse puhul. See on ka valdkond, kus on palju tolmu üles keerutatud ja tegelikult veel võrdlemisi vähe andmeid. Ma igasugused uued ja eksperimentaalsed võtted jätan puutumata, lahkan järgmistes postitustes peamiselt vanu ja hästi tuntud ravimeid. Meeldetuletuseks: SARS-CoV-2 on uue koroonaviiruse ametlik nimi ja COVID-19 on selle põhjustatud haigus.
Milleks ibuprofeeni kasutatakse
Ibuprofeen on valu-, palaviku- ja põletikuvastane ravim. Ibuprofeeni kasutamise kohta loe blogipostitust siit ja lastel annustamise kohta siit. Palavikul on oma kaitsefunktsioon ja iga palavikku ravimitega langetama ei pea. Kõrge palavik üle 38,5 kraadi tuleks alla võtta, et kõrge temperatuur ja selle korral kiirenenud ainevahetus organismi liigselt ei kurnaks. Väiksemat palavikku võib rahulikult lasta püsida, kuigi mõni väike palavik muudab enesetunde väga kehvaks ja kui ikka kõik kohad valutavad, võib enesetunde leevendamiseks rohtu võtta.
Millest seisneb teema kroonaviiruse ja ibuprofeeni korral?
Avalikkuse ette jõudis soovitus ibuprofeeni mitte kasutada Prantsusmaa terviseministri, endise neuroloogi Olivier Veran’i Twitteri-konto kaudu, kus oli kirjas midagi umbes sarnast:
„Põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen, kortisoon…) kasutamine võib olla nakkust ägestav tegur. Kui teil on palavik, võtke paratsetamooli“
Ja ei läinud ka kaua aega, kui 16. märtsil teatas Maailma Terviseorganisatsioon, et nad uurivad ibuprofeeni kohta täpsemalt, seniks aga on esimene soovitus kasutada paratsetamooli. Ja mõned päevad hiljem 18. märtsil oli Maailma Terviseorganisatsioon ilmselt juba üht-teist uurida jõudnud ja teatas teatas, et nad ei soovita ibuprofeeni mitte kasutada (WHO does not recommend against the use of of ibuprofen)… mis on minu jaoks esialgu natuke keeruline aru saada, aga pärast pikka mõttes ringi keerutamist selgub, et ibuprofeeni kasutamine on nüüd siis jälle lubatud.
Ja see pole veel kõik! Samal 18. märtsil ka Euroopa Ravimiamet andis teada, et ibuprofeeni vältimine COVID-19 korral ei ole põhjendatud, pole mingit teaduslikku tõendust, et ibuprofeeni tarvitamine oleks seotud COVID-19 halvema kuluga ja et Euroopa Ravimiamet jälgib igasugust uut vastavasisulist infot tähelepanelikult. Tegelikult on Euroopa Ravimiamet algatanud jälgimise ibuprofeeni ja ketoprofeeni ohutuse kohta juba 2019. aasta maikuus, kui Prantsusmaalt tulid oletused, et tuulerõugete ja mõnede bakteriaalsete nakkuste kulg võib ibuprofeeni kasutajatel raskem olla. Igasuguste ohutusandmete kogumine ja regulaarne analüüs ongi ravimiametite normaalne töö, nii et seal pole ka midagi väga ärevusse ajavat.
Mida teadus ütleb?
Nagu paljudes koroonaviirusesse puutuvates küsimustes, valitsevad siin peaasjalikult spekulatsioonid. Räägitakse järgmisest:
- inimese mitmete rakkude pinnal paiknev retseptorvalk ACE2 täidab kehas paljusid funktsioone. Muu hulgas on SARS-CoV-2 viirus sellesama ACE2 retseptori välja valinud selleks, et sinna kinnituda ja rakkudesse sisse tungida (1). ACE2 hulka kehas suurendab muu hulgas ibuprofeen (2), seetõttu on püstitatud hüpotees, et ibuprofeeni kasutamine võiks muuta inimesi COVID-19 nakkuse suhtes vastuvõtlikumaks (3) – rohkem kinnituskohti võiks ju aidata viirusel inimkehas kergemini kanda kinnitada. Oletusest kaugemale ulatuvat tõestust sellele teooriale ei ole. ACE2 retseptori hulka inimese rakkude pinnal suurendab ka rida muid tegureid, muu hulgas näiteks ka kehaline aktiivsus või vedelikupuudus (4).
- ibuprofeeni ainevahetus käib suures osas läbi neerude. Neerud saavad osal COVID-19-ga haigetel viiruse poolt kahjustatud (5). Selles mõttes võiks neerusid vähemalt ibuprofeeni vältimisega säästa.
- kuna COVID-19 puhul teatud puhkudel ei saa saatuslikuks mitte viirus ise vaid üliaktiivne immuunvastus ehk nn „tsütokiinide torm“ (6), siis immuunsust pisut maha tõmbavad ravimid oleksid võib-olla hoopis teretulnud. Ainuke asi, et ibuprofeen pole immuunsust pärssiv ravim.
- ibuprofeeni alternatiiviks kõrge palaviku ja lihasvalude maha võtmisel on paratsetamool. Paratsetamooli ainevahetus käib suures osas läbi maksa. Paraku on COVID-19 korral kirjeldatud ka maksakahjustust (5).
Ärge mõistke mind valesti, hüpoteesidel on meditsiini arengus ülitähtis osa. Füsioloogiliste, patoloogiliste ja molekulaarsete mehhanismide mõistmisel on uute ideede tekkimises tihti võtmeroll. Aga hüpotees, ükskõik kui hästi paberil põhjendatud, ei ole tõestus toimest. Kümnest paberil väga hästi põhjendatud ravimikandidaadist jõuab laborikatsetest edasi üks, neist jõuab loomkatsetest edasi omakorda üks kümnest ja suur hulk edasijõudnutest praagitakse veel inimkatsete käigus välja. Päriselt ravimiks jõudnud molekulid on tihti mõnest hüpoteesist või arvutiekraanil loodud mudelist alguse saanud, aga suurem jagu ideedest ei osutu päriselus eluvõimelisteks.
Vahet peab ka tegema haigusest ja ravimist tingitud mõjudel. Selge on see, et 40°C palavikuga haiged võtavad palavikulangetajaid rohkem kui 37,2°C palavikuga haiged. Raskem haiguse kulg palavikualandajate kasutajate hulgas ei pruugi peegeldada mitte seda, et palavikualandaja muudab haiguse raskemaks vaid tagurpidi, et raskemalt haiged vajavad rohkem palavikualandajaid. Ehk siis leitud seos ei tähenda alati põhjuslikku seost.
Otsus
Praegu pole tõendeid, et ibuprofeeni kasutamine palaviku või valude leevendamiseks muudaks inimesi SARS-CoV-2 suhtes rohkem või vähem vastuvõtlikuks või mõjutaks COVID-19 kulgu paremuse või halvemuse suunas. Võib-olla on otstarbekas valude või palaviku korral esimeses järjekorras kasutada paratsetamooli, aga kui see ei aita või pole talutav või on mõnede muude ravimite püsiva tarvitamise tõttu vastunäidustatud, siis on ka ibuprofeen praeguste teadmiste kohaselt täiesti okei valik.
Inimesed, kes kasutavad ibuprofeeni ja sarnaseid ravimeid muude haiguste raviks (nt liigesepõletikud või muud reumaatilised haigused) ei pea praegu oma ravi katkestama. Inimesed, kes kasutavad südame-veresoonkonnahaiguste tõttu nn „südameaspiriini“ (mis on ka ibuprofeenile mõnevõrra sarnane) kindlasti ei tohiks oma ravi katkestada, väikses annuses aspiriin ei mõjuta teadaolevalt immuunsüsteemi tööd, küll aga on sellel korduvate infarktide ja insultide ära hoidmises väga tähtis roll.
Loe ka:
Koroonaviiruse sissejuhatus, haiguse kirjeldus ja levikuteed, haigestunud ja surnud, ohustatud grupid, lapsed ja rasedad
Ibuprofeen vs paratsetamool, ibuprofeeni annustamine lastel
Viited
- Zhou P, et al. A pneumonia outbreak associated with a new coronavirus of probable bat origin. Nature. 2020 Mar;579(7798):270-273. doi: 10.1038/s41586-020-2012-7. link
- Fang L, et al. Are patients with hypertension and diabetes mellitus at increased risk for COVID-19 infection? Lancet Respir Med. 2020 Apr;8(4):e21. doi: 10.1016/S2213-2600(20)30116-8. link
- Day M. Covid-19: ibuprofen should not be used for managing symptoms, say doctors and scientists. BMJ. 2020 Mar 17;368:m1086. doi: 10.1136/bmj.m1086. link
- Magalhães DM, et al. Two protocols of aerobic exercise modulate the counter-regulatory axis of the renin-angiotensin system. Heliyon. 2020 Jan 16;6(1):e03208. doi: 10.1016/j.heliyon.2020.e03208. link
- Wang D, et al. Clinical Characteristics of 138 Hospitalized Patients With 2019 Novel Coronavirus-Infected Pneumonia in Wuhan, China. JAMA. 2020 Feb 7. doi: 10.1001/jama.2020.1585. link
- Mehta P, et al. COVID-19: consider cytokine storm syndromes and immunosuppression. Lancet. 2020 Mar 28;395(10229):1033-1034. doi: 10.1016/S0140-6736(20)30628-0. link
Rubriigid:hingamisteed, kõik vanused, kõrva-nina-kurguhaigused
Sildid:covid, gripp, ibuprofeen, köha, kopsupõletik, koroona, koroonaviirus, kurguvalu, palavik, palavikualandajad, palavikulangetajad, palavikurohud, pandeemia, põletik, pneumoonia, SARS, uus koroonaviirus, valu
Sinu terve laps 
Ibuprofeeni kasutamise kohta COVID-19 haigetel alustatakse korralikku randomiseeritud kliinilist uuringut: https://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT04334629
MeeldibMeeldib