mRNA-põhised vaktsiinid on üsna uus tehnoloogia, millega on varem küll tehtud inimestel uuringuid, aga kasutusluba pole varem ükski selline vaktsiin veel saanud. Kuidas need töötavad? Kas need on tõhusad? Kuidas on lood kõrvaltoimetega? Vaatame rahulikult ja põhjalikult.
Kuna COVID-19 vaktsiinid on nii uued, teen mitu pikka postitust, kus neid lähemalt vaatlen. Käesolevas teen lühikese ülevaate erinevatest vaktsiinidest ja sellest, kuidas vaktsiine enne kasutusse lubamist uuritakse.
Kuidas D-vitamiin ja COVID-19 omavahel seotud on? Tõendust on vähe, aga see näib suunavat ühes kindlas suunas.
Kas enne COVID-19 vaktsiini kohale jõudmist on veel mingeid võimalusi peale kätepesu ja distantsi hoidmise?
Kas vitamiin C aitab koroonaviirusesse nakatumist ära hoida? Aga juba haigestunutel rutem terveks saada?
Miks osade vererõhuravimite puhul on tekkinud koroonaviiruse kontekstis segadus? Kas sellel on mingi tõenduspõhi ka all?
Kas koroonaviirusega tohib ibuprofeeni võtta? Millest üldse selline küsimus?
Koroonaviiruse mitte-eriti-riskigrupid: lapsed, rasedad ja COVID-positiivsetele emadele sündinud beebid.
Koroonaviiruse-sarja neljandas osas tuleb fookus nendele gruppidele, kes on haiguse raskest kulust enam ohustatud.
Koroonaviiruse kolmandas postituses on rõhk haigestunute ja surnute kirjeldamisel.
