Delta marutab. Kas vaktsineerimiseks on liiga hilja?

Hästi paljude piltidega postitusega püüan anda ülevaate sellest, kuidas edeneb delta ja vaktsiinide omavaheline sõda.
Hästi paljude piltidega postitusega püüan anda ülevaate sellest, kuidas edeneb delta ja vaktsiinide omavaheline sõda.
Vaktsineerimine kaitseb COVID-19 haiguse eest, aga kuidas on asümptomaatilise nakatumise ja nakkusohtlikkusega? Selle kohta on viimastel kuudel palju teadmisi lisandunud.
Kolmandas konkreetseid vaktsiinikandidaate käsitlevas postituses on uuringutes alguse pool asuvad valgulise alaühiku vaktsiinid ja üks inaktiveeritud vaktsiin.
Viirusvektorit kasutavad vaktsiinid on inimestel kasutatavate vaktsiinide maailmas uus tulija, sarnaselt mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti on ühinenud eellepingutega kahe viirusvektorit kasutava vaktsiinitootjaga. Neid vaktsiine siin lähemalt käsitlengi.
mRNA-põhised vaktsiinid on üsna uus tehnoloogia, millega on varem küll tehtud inimestel uuringuid, aga kasutusluba pole varem ükski selline vaktsiin veel saanud. Kuidas need töötavad? Kas need on tõhusad? Kuidas on lood kõrvaltoimetega? Vaatame rahulikult ja põhjalikult.
Kuna COVID-19 vaktsiinid on nii uued, teen mitu pikka postitust, kus neid lähemalt vaatlen. Käesolevas teen lühikese ülevaate erinevatest vaktsiinidest ja sellest, kuidas vaktsiine enne kasutusse lubamist uuritakse.
Kuidas D-vitamiin ja COVID-19 omavahel seotud on? Tõendust on vähe, aga see näib suunavat ühes kindlas suunas.
Kas vitamiin C aitab koroonaviirusesse nakatumist ära hoida? Aga juba haigestunutel rutem terveks saada?
Miks osade vererõhuravimite puhul on tekkinud koroonaviiruse kontekstis segadus? Kas sellel on mingi tõenduspõhi ka all?
Koroonaviiruse kolmandas postituses on rõhk haigestunute ja surnute kirjeldamisel.