COVID-19 valgulise alaühiku vaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiin

Kolmandas konkreetseid vaktsiinikandidaate käsitlevas postituses on uuringutes alguse pool asuvad valgulise alaühiku vaktsiinid ja üks inaktiveeritud vaktsiin.
Kolmandas konkreetseid vaktsiinikandidaate käsitlevas postituses on uuringutes alguse pool asuvad valgulise alaühiku vaktsiinid ja üks inaktiveeritud vaktsiin.
Viirusvektorit kasutavad vaktsiinid on inimestel kasutatavate vaktsiinide maailmas uus tulija, sarnaselt mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti on ühinenud eellepingutega kahe viirusvektorit kasutava vaktsiinitootjaga. Neid vaktsiine siin lähemalt käsitlengi.
mRNA-põhised vaktsiinid on üsna uus tehnoloogia, millega on varem küll tehtud inimestel uuringuid, aga kasutusluba pole varem ükski selline vaktsiin veel saanud. Kuidas need töötavad? Kas need on tõhusad? Kuidas on lood kõrvaltoimetega? Vaatame rahulikult ja põhjalikult.
Kuna COVID-19 vaktsiinid on nii uued, teen mitu pikka postitust, kus neid lähemalt vaatlen. Käesolevas teen lühikese ülevaate erinevatest vaktsiinidest ja sellest, kuidas vaktsiine enne kasutusse lubamist uuritakse.
Kas enne COVID-19 vaktsiini kohale jõudmist on veel mingeid võimalusi peale kätepesu ja distantsi hoidmise?
Sugugi mitte kõik, kellel diagnoositakse gripp, ei vaja gripivastaseid retseptiravimeid.
Rasedad on gripi tüsistuste riskirühmas ja kõik, kelle rasedus langeb gripihooajale, võiksid ennast vaktsineerida.
Leetrid ees, teised vaktsiinvälditavad nakkushaigused järel? Kus need teised haigused siis on? Tuleb välja, et olemas üle kogu maailma.
Beebisid vaktsineeritakse läkaköha vastu alles kolme kuu vanuses. Haigus võib neile olla aga eluohtlik. Kuidas vastsündinuid kaitsta saaks?
Pärast leetrite vastu vaktsineerimist väheneb laste suremus ka teiste haiguste tõttu, mitte ainult leetrisuremus ei muutu. Vaktsiinide manustamise järjekord mängib ka rolli.