COVID-19 valgulise alaühiku vaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiin

Kolmandas konkreetseid vaktsiinikandidaate käsitlevas postituses on uuringutes alguse pool asuvad valgulise alaühiku vaktsiinid ja üks inaktiveeritud vaktsiin.
Kolmandas konkreetseid vaktsiinikandidaate käsitlevas postituses on uuringutes alguse pool asuvad valgulise alaühiku vaktsiinid ja üks inaktiveeritud vaktsiin.
Viirusvektorit kasutavad vaktsiinid on inimestel kasutatavate vaktsiinide maailmas uus tulija, sarnaselt mRNA-põhiste vaktsiinidega. Eesti on ühinenud eellepingutega kahe viirusvektorit kasutava vaktsiinitootjaga. Neid vaktsiine siin lähemalt käsitlengi.
mRNA-põhised vaktsiinid on üsna uus tehnoloogia, millega on varem küll tehtud inimestel uuringuid, aga kasutusluba pole varem ükski selline vaktsiin veel saanud. Kuidas need töötavad? Kas need on tõhusad? Kuidas on lood kõrvaltoimetega? Vaatame rahulikult ja põhjalikult.
Kuna COVID-19 vaktsiinid on nii uued, teen mitu pikka postitust, kus neid lähemalt vaatlen. Käesolevas teen lühikese ülevaate erinevatest vaktsiinidest ja sellest, kuidas vaktsiine enne kasutusse lubamist uuritakse.
Kas koroonaviirusega tohib ibuprofeeni võtta? Millest üldse selline küsimus?
Koroonaviiruse mitte-eriti-riskigrupid: lapsed, rasedad ja COVID-positiivsetele emadele sündinud beebid.
Koroonaviiruse-sarja neljandas osas tuleb fookus nendele gruppidele, kes on haiguse raskest kulust enam ohustatud.
Koroonaviiruse kolmandas postituses on rõhk haigestunute ja surnute kirjeldamisel.
Teine koroonaviiruse-teemaline postitus süveneb haiguse sümptomitesse, tüsistustesse ja leviku saladustesse
Sissejuhatav postitus koroonaviirusest, kus räägitakse natuke viirustest üldse, koroonaviiruse sugulastest SARS ja MERS ning lõpuks jõuab pildile ka uus 2019. aastal ilmunud koroonaviirus.