Enneaegsena sündimine on seotud paljude arenguhäirete ja haigustega, samuti tõstab see mitmete krooniliste haiguste kujunemise tõenäosust ka hiljem täiskasvanueas. Enneaegsuse põhjused ei ole väga hästi teada, aga oma rolli mängivad nii geenid kui ka keskkonnategurid.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel toimus 2015. aastal Eestis 736 enneaegset sünnitust, nendest enne 32. rasedusnädalat 141 (19%). Vaatamata nüüdisaegse perinataalmeditsiini kiirele arengule ei ole enneaegse sünnituse esinemise sagedus viimastel aastakümnetel vähenenud, püsides Eestis 5,3-5,9% piires kõikidest sünnitustest. (1)

Raseduse lõpus toimub loote aju väga kiire areng ja enneaegsed lapsed on sunnitud oma elu alustama ebaküpse närvisüsteemiga. Varasemad uuringud on leidnud enneaegsete laste ajudes erinevaid muutusi vahetult pärast sündi ja see on tekitanud küsimuse, kas muutused on tekkinud juba emaüsas. Arusaadavalt on seda keeruline uurida, aga vastavasisuline töö on ikkagi ära tehtud.

 

Uuring

Yale’i ülikooli teadlased (2) jälgisid 32 rasedat naist (keskmine vanus 25 aastat), kellest pooled olid enneaegse sünnituse riskiga. Neist 14 ema sünnitasid enneaegselt (24. ja 35. rasedusnädala vahel) ja ülejäänutel sündisid ajalised lapsed ilma mingite tüsistusteta.

22.-36. rasedusnädala vahel teostati rahuoleku funktsionaalne magnetresonatstomograafiline uuring (fMRT), et hinnata loote aju aktiivsust. Selle uuringuga saab reaalajas mõõta aju aktiivsust verevoolu hindamise teel. Aju verevool ja närvirakkude aktiivsus samas piirkonnas käivad käsikäes – kui mingi ajupiirkond on aktiivne, siis suureneb ka verevool vastavasse piirkonda.

Ajalisena sündinud lastega võrreldes oli enneaegsetel juba looteeas viletsam närvirakkude ühendatus aju vasaku poolkera selles piirkonnas, kuhu hiljem kujuneb kõnekeskus. Mida hilisemal rasedusnädalal fMRT-uuring teostati, seda paremini olid närvivõrgustike ühendused kujunenud. Samuti olid paremad ühendused kujunenud lastel, kes sündisid nö natuke enneaegsetena võrreldes sügavalt enneaegsetega.

 

Mida see tähendab?

See on esimene kord, kui enneaegsusega seotud probleeme seostatakse juba üsasiseselt tekkinud närvisüsteemi arengu häiretega. Üsna selgelt tuleb välja, et kuigi aju arengu iseärasused olid enneaegsetel juba mitu nädalat enne sündi nähtavad, toimus neil aja jooksul närvivõrgustike küpsemine.

Kõne ja keele arenguga seotud raskused sügavalt enneaegsena sündinud lastel on sagedased. Juba varem oli teada, et enneaegsetel lastel esineb muutusi ajus keele ja kõne töötlemise keskuse piirkonnas, kuid muutuste olemasolu samas piirkonnas juba nädalaid enne sündi on üllatav. Võib oletada, et enneaegsuse puhul tegemist mitte ühe kindla juhusliku sündmusega, vaid keerulisema juba pikalt ette alanud protsessiga. See oletus vajab aga tulevikus rohkem uurimist.

Järgmise sammuna on vaja välja selgitada tegurid, mis põhjustavad niisuguse närvivõrgustike erinevuse kujunemise juba emaüsas. Peamised kahtlusalused on selle osas infektsioonid ja põletik. Teadlased plaanivad käesolevas uuringus osalenud lapsi jälgida edaspidi ka pikaajaliste tulemuste osas.

 

Viited

1. Andresson P, et al. Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi ravijuhend. Eesti Arst 2017;96(7):422-432. link
2. Thomason ME, et al. Weak functional connectivity in the human fetal brain prior to preterm birth. Sci Rep 2017;7:39286. doi: 10.1038/srep39286. link

• Osad probiootikumid on beebidel gaasivalude leevendamiseks tõhusad
• Loomulik valgus on silmade normaalseks arenguks vajalik

Rubriigid:ema kõhus, närvisüsteem ja psühhiaatria