Tänase postituse autor on dr Saara Sadrak, kes enda kohta kirjutab nii: “Olen üldarst, kes viimased 3 aastat töötanud vaheldumisi EMOs ja perearstikeskustes. Mind huvitavad teemad on üldarstiabi, arsti-patsiendi suhe, meditsiini tõenduspõhisus ja juhtimine. Olen Eesti Nooremarstide Ühenduse volikogu liige.”

 

Tänase päeva teema – mis vahe on bakteril ja viirusel?

Mõlemal juhul on tegemist imepisikeste “mutukatega”, kes meid ümbritsevas keskkonnas pidevalt ringi siblivad. Viirused ja bakterid on elusorganismid, aga nii väikesed, et neid me oma silmaga ei näe. Selle pärast arvab mõni, et neid pole olemas. Tegelikult on! Me saame neid näha mikroskoobi abil. Baktereid saame näha tavalise mikroskoobi all, aga viiruste nägemiseks on vaja elektronmikroskoopi, sest üks viirus võib olla meie juuksekarva läbimõõdust lausa 1000 korda väiksem!

Kuna me neid väikeseid mutukaid oma ümbruses ei näe ega taju, siis enamuse osa ajast ongi meil neist üsna ükskõik. Küll aga läheb asi hapuks siis, kui mõni neist meie enda organismi elama tahab asuda ja siin paljunema hakkab. Tegelikult elabki meie enda keha peal ja keha sees ka palju baktereid, olete kindlasti kuulnud näiteks soolestikust ja piimhappebakteritest, mis seedimist parandavad.

On aga kohti, kus tervel inimesel baktereid ja viiruseid olla ei tohiks, näiteks vereringe. Kui vereringesse satub baktereid või viiruseid, siis üritab keha neist väga kiiresti vabaneda, näiteks tõstab oma temperatuuri (meie tunneme seda jubedat palavikutunnet) ja paneb kaitserakud sissetungijatega võitlema (lümfisõlmed paisuvad üles). Kui keha sellega hakkama ei saa, siis paljudel juhtudel me sureme ära. Nii lihtne ongi. Aitäh, teadlased, et antibiootikumid ja viirusevastased ravimid lõite, nii saavad terveks ka inimesed, kes muidu ei saaks!

 

Aga mis vahe on siis viirusel ja bakteril?

Tervise seisukohast võib üldjoontes öelda, et tavaline viirushaigus (nohu, köha, väike palavik) on ohutum kui bakteriaalne haigus (näiteks laste mädane kõrvapõletik). Klassikaline “külmetus” ongi tegelikult haigus, kus viirus on tunginud meie hingamisteedesse ja seal ringi askeldab. Sellise väikese mutukaga saab keha tavaliselt ise hakkama ja mingeid ravimeid juurde võtta pole vaja, eriti antibiootikume, sest antibiootikumid toimivad ju ainult bakteritele, mitte viirustele…

Samas on olemas väga eluohtlikke viiruseid nagu näiteks gripiviirus, mille tõttu sureb aastas tuhandeid inimesi ja mille vastu saab ka vaktsineerida. Vaktsineerida tasub, sest isegi, kui meie organism saaks gripiga hakkama, siis sinu vanaisa oma näiteks aga enam ei pruugi ja kuna viiruste vastu on palju vähem ravimeid kui bakterite, siis võib vabalt juhtuda, et kannad oma kallitele inimestele (beebidele, sõprade beebidele) eluohtlikku haigust edasi ja selle tõttu nad surevad.

Kui aga soovimatud bakterid kehas ringi toimetavad, siis peab üldjuhul neid antibiootikume ikkagi kasutama. Aga ega bakterid lollid pole! Kui neid korralikult ei hävita, siis paljundavad nad oma bakterilastele sellised omadused, mis neid antibiootikumide eest kaitsevad ja nii võivad nad ellu jääda ka kõige karmimate rohtudega (see tähendab üldjuhul aga seda, et inimene ise ellu ei jää :/). Selle pärast ei tohi kunagi antibiootikumikuuri pooleli jätta, vaid peab ikka korralikult lõpuni võtma.

 

Kommentaar

Kuigi meile tõesti nähtamatud, on viiruste ja bakterite vahel suuruse erinevus samasugune kui inimeste ja bakterite vahel (inimesi mõõdetakse meetrites, baktereid mikromeetrites, viiruseid nanomeetrites). Lisaks suurusele on nad ka muidu päris erinevad. Bioloogiatunnist ilmselt mõned mäletavad, et bakterid on eraldiseisvad rakud, kes kõigi oma elutegevuse protsessidega vabalt ise hakkama saavad; viirused aga omapäi toimetada ei suuda, vaid vajavad eluks ja paljunemiseks mõnda peremeesrakku, kelle juhtpaneel kaaperdada ja ressursid uute viiruskoopiate tootmisele rakendada. Veel omaette teema on seened, mis kuuluvad oma seene(kuning)riiki ja seenevastased ravimid on eraldi üldse. 

Suured erinevused suuruses ja elutoimingutes ei tähenda huvitaval kombel, et nende tekitatud haigused alati väga erinevad oleksid. Ilmselt sõltub see ka nö inimesepoolsetest võimalustest, et milliseid haigusnähtusid üleüldse tekitada võimalik on. Ja kui on võimalik mingid sümptomid valla päästa, siis ühel või teisel viisil on nii bakterid kui ka viirused selle üles leidnud.

Erinevused bakterite ja viiruste vahel tingivad aga suured erinevused ennetuse ja ravi võimalustes. Viirusevastaseid ravimeid on vähe, aga osade viiruste vastu saab vaktsineerida. Bakterite vastu saab vaktsineerida harvem, aga enamasti on neid võimalik antibiootikumidega ära hävitada.

 

Võtke antibiootikumide kuur lõpuni?

Tänavu suvel ringles üks BMJ-s avaldatud arvamusartikkel (1) selle kohta, mis pani küsimärgi alla tavapärase soovituse antibiootikumikuuri lõpuni tegemise kohta (vs ravimite võtmise lõpetamine siis, kui enesetunne on parem ehk siis harilikult kolme päeva pärast). Autorid väitsid, et puudub hea tõendus selle kohta, kas ravikuuri lõpuni tegemine vähendab antibiootikumiresistentsuse kujunemist või mitte. Hea teema tõstatus! Teadus ongi väga enesekriitiline ja ka kehtivate dogmade küsimärgi alla seadmine on õigustatud, kui need ei baseeru heal tõendusel. Arvamus põhjustas ka elavat vastukaja teadlastelt üle kogu maailma.

Mis puutub antibiootikumikuuride pikkusse, siis julgen väita, et sagedamini esinevate haiguste osas on tehtud ja tehakse jätkuvalt uuringuid, et välja selgitada optimaalne ravi kestus – selline, mis aitaks küll haigusest jagu saada, aga kahjud hoiaks võimalikult väiksed. Laste keskkõrvapõletik (2), põskkoopapõletik (3) ja kopsupõletik (4) on esimesed, mis kohe pähe tulevad. Nii et praeguse seisuga soovitus ikkagi kehtib: võtke antibiootikumid lõpuni, mitte ärge katkestage kohe, kui enesetunne paremaks on läinud.

 

Viited

1. Llewelyn MJ, et al. The antibiotic course has had its day. BMJ 2017;358:j3418. doi: 10.1136/bmj.j3418. link
2. Hoberman A, et al. Shortened Antimicrobial Treatment for Acute Otitis Media in Young Children. N Engl J Med. 2016 Dec 22;375(25):2446-2456. doi: 10.1056/NEJMoa1606043. link
3. Falagas ME, et al. Comparison of antibiotics with placebo for treatment of acute sinusitis: a meta-analysis of randomised controlled trials. Lancet Infect Dis. 2008 Sep;8(9):543-52. doi: 10.1016/S1473-3099(08)70202-0. link
4. Haider BA, et al. Short-course versus long-course antibiotic therapy for non-severe community-acquired pneumonia in children aged 2 months to 59 months. Cochrane Database Syst Rev. 2008 Apr 16;(2):CD005976. doi: 10.1002/14651858.CD005976.pub2. link

• Roheluse lähedal elavatel lastel on parem tähelepanu
• Ema nälgimine raseduse ajal mõjutab lapse tervist kogu elu

Rubriigid:Külalispostitus