Suitsetamine on tervisele halb. See on seotud paljude kopsuhaiguste, südame-veresoonkonnahaiguste ja vähiga, aga ka näiteks seljavalud on suitsetajatel tugevamad ja alluvad ravile halvemini kui mittesuitsetajatel. Perekonnaliikmete suitsetamine on lastel seotud sagedasema keskkõrvapõletikku, kopsupõletikku ja astmasse haigestumisega. Sigarettide suitsetamine tekitab DNA-sse muutused, millest osad on leitavad isegi 30 aastat hiljem.
Epigeneetilised muutused on muutused, mille käigus geen ise ei muutu, st nukleotiidide järjestus geenis jääb samaks, aga muutub geenide sisse- või välja lülitamine. Näiteks osad geenid pakitakse tihedalt kokku, nagu .zip-failiks, või lisatakse DNA-le sellised keemilised lülitused (DNA metüleeritakse), mis takistavad geenide loetavust (kuigi kui need metüülrühmad ära võtta, tuleb esile täiesti normaalne geen).
Analüüsiti 16 varasema uuringu käigus võetud vereproove kokku ligi 16 000 inimeselt. Nendest ligi 2500 olid suitsetajad, 6500 endised suitsetajad ja 7000 ei olnud kunagi suitsetanud. Leiti, et suitsetamine muudab metüleerimist rohkem kui 7000 geenis üle kogu genoomi – kokku umbes kolmandikus kõigist inimese geenidest. Enamus muutusi toimus just nendes geenides, mis mõjutavad suitsetamisega seotud haiguste kujunemist nagu südame-veresoonkonnahaigused, põletikulised haigused ja mõned vähi tekkimisega seotud geenid.
Selgus ka, et enamus tekkinud muutustest pöördus tagasi normaalseks viie aasta jooksul pärast suitsetamisest loobumist. Samas jäid mõned muutused püsima isegi 30 aastat pärast suitsetamise maha jätmist.
Joehanes R, et al. Epigenetic signatures of cigarette smoking. Circ Cardiovasc Genet. 2016 Sep 20. doi: 10.1161/CIRCGENETICS.116.001506. link
Rubriigid:koolilaps, sõltuvusained, teismeline
Sildid:epigeneetilised muutused, suitsetamine
Sinu terve laps 