Järgnev postituste miniseeria on valminud koostöös Tallinna Lastehaigla pediaater dr Mari-Liis Kummiga, kelle poolt tegelikult idee ja teemad tulidki. Postitus sai valmis aasta tagasi, aga siis tuli koroona ja kogu maailm jäi seisma, või noh, mõned asjad liikusid tormikiirusel ka. Praegu on mürgistusennetusnädal ja paras hetk viimane koroona-eelne postitus lõpuks ka päevavalgele tuua. Jagasin mulluse ühe pika artikli kolmeks lühemaks sutsakaks, sest tegelikult on infot palju ja mitu asja olid mulle endalegi uudiseks.

Võõrkehade allaneelamine

Kui lapsed avastavad ümbritsevat maailma, panevad nad ilmtingimata asju endale suhu, see on normaalse arengu osa. Vanemate roll on teha nii, et lapse käeulatusse jäävad asjad oleks kõik suhu toppimiseks sobilikud. Mõnikord, kui suhu satuvad liiga väiksed asjad, neelavad lapsed neid alla (või topivad ninna või kõrva või tõmbavad hingamisteedesse). Kõige sagedamini neelavad võõrkehasid alla viie aastased lapsed, kõige sagedamini vanuses 1-2 aastat, kuigi seda juhtub igas vanuses (1). Väiksemad lapsed kasutavad suud ümbruse uurimiseks rohkem, samuti võivad natuke suuremad lapsed väiksematele võõrkehi „süüa anda“.

Suurem jagu alla neelatud võõrkehadest läbivad seedetrakti ja tulevad loomulikku teed pidi päeva-paari jooksul välja. Mu vanaema kannab siiamaani vahetevahel kõrvarõngaid, mis mõnikümmend aastat tagasi minu seedekulgla on läbinud. Üldine reegel on see, et kodu peaks olema tehtud lapsekindlaks: väiksed jublakad, teravad esemed, kodukeemia ja lahtised paelad-juhtmed peaksid olema väikelaste käeulatusest ära pandud. Külas käies tuleb lastel hoolikalt silma peal hoida, sest ei saa eeldada, et vanavanemad, sõbrad ja kõik muud külastatavad isikud oma kodud ka lapsekindlaks muudavad. [see tundub nüüd küll juba veidi arhailine, tänapäeval enam ei käidagi külas ju. koroona!]

Kõige sagedasemad alla neelatud objektid on kirjanduse andmetel mündid, juuksenõelad, kruvid ja mänguasjad. Kuigi suurem osa neist tuleb loomulikku teed pidi välja, siis kõik allaneelatud võõrkehad ei ole ohutud. Suuremad või teravad või väga kuivad võõrkehad võivad jääda pidama söögitorus või selles kitsuses, kus magu läheb üle peensoolde. Harva võivad võõrkehad peetuda peensoole üleminekul jämesoolde, seal on üks klapp ja keeruline nurk, kust võõrkehad läbi ei pruugi mahtuda. Mõned võõrkehad võivad libiseda ussripikusse ehk nn pimesoolde ja on kirjeldatud selle tagajärjel kujunenud pimesoolepõletikku (2). Teravad võõrkehad võivad läbistada söögitoru, mao või soole, tekitades erinevaid probleeme.

Patarei alla neelamine on erakorraline olukord

Ühed kõige ohtlikumad võõrkehad on patareid. Kui ülejäänud võõrkehadega ei ole nii kiiret, siis patarei on nii-öelda hädaolukord, kus tuleks lapsega viivitamatult pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

USA-s on viimase kümne aasta jooksul kaheteistkordselt tõusnud laste surmad, mis on tingitud patarei neelamise tagajärjel tekkinud tüsistusest (3). Peamiseks põhjuseks on see, et järjest enam kasutatakse kergeid tablettpatareisid, mis on muutunud järjest suuremateks ja võimsamateks. Kõige ohtlikumad on üle 1,5- 2 cm diameetriga 3V liitiumpatareid, sest pisikesed, alla 1,2 cm patareid enamasti läbivad seedetrakti vabalt. Ohtlikke patareisid saadakse kõige rohkem kätte telekapultidest, kuuldeaparaatidest (nii laste enda kui näiteks vanavanemate), mänguasjadest, laulvatest kaartidest, autopultidest, taskulampidest, kalkulaatoritest, kaameratest ja digitaalsetest termomeetritest (1). Ilmselgelt pole see loetelu ammendav.

Kui patarei jääb söögitorusse kinni ja satub kontakti sülje ja limaskestaga, siis tekib negatiivse ja positiivse poole vahel madalavoltaažiline elektrivool. Ka „tühjad“ patareid annavad piisavalt voolu, et kahjustust tekitada. Lisaks tekib patarei lekkimisel keemiline kahjustus ja ka füüsiline surve limaskestale kahjustab. Patareid, mis jäävad limaskestaga pikemalt kontakti, tekitavad söövituse, limaskesta haavandumise ja sealt edasi perforatsiooni ehk mulgustuse. Patarei on kõige ohtlikum, kui ta peetub söögitorus, sest seal on kontakt limaskestaga kõige vahetum.

Patarei ohtlikkus sõltub sellest, kui pikalt see kinni on, kui täis see on ja kui suur see on. Mitme patarei neelamine on ohtlikum kui ühe patarei neelamine. Täis patarei võib juba lühikese ajaga tekitada söögitorus kahjustuse: söövitus hakkab tekkima juba 15 minuti järel, paari tunniga on kahjustus juba märkimisväärne ja halvematel juhtudel on söögitoru perforatsioon ehk mulgustus kujunenud juba kuue tunniga. Isegi kui patarei on juba eemaldatud, võib tekkinud aluste ja halvenenud kaitsebarjääri koosmõjul jätkuda kudede kahjustus päevi ja nädalaid edasi (4).

Üle pooltel juhtudest keegi täiskasvanutest patarei alla neelamist ei näe ja seetõttu võib diagnoos hilineda. Väga sageli võib patarei alla neelanud laps olla täiesti ilma kaebusteta või ebamääraste kaebustega – ka siis kui patarei on kinni söögitorus. Peamisteks kaebusteks võivad olla valu kas kurgus, rinnaku tagusi, neelamistakistus, süljevoolus, köhatamine, ka vilistav hingamine või halvemal juhul veriokse (4).

Tüsistusi tekib õnneks pigem harva, aga need on potentsiaalselt katastroofilised: hingetoru ja söögitoru vahele tekkiv fistel ehk ühendus, häälepaelte halvatus, söögitoru ahenemine, ka fistel söögitorust aorti või mao mulgustumine. Fistlid ei teki kohe, vaid kuni paari nädala jooksul peale kahjustuse tekkimist.

Võimalusel soovitatakse patarei neelanud lapsele mett – eeldusel, et patarei neelamisest pole veel mitu tundi möödas ja laps ei ole mee suhtes allergiline. Mee otsimine ei tohiks kindlasti olla põhjus, miks haiglasse jõudmine venib. Kui mesi käepärast, võib seda anda korduvalt (kuni kuus korda) ühe lusikatäie kaupa kümneminutiliste vahedega kuni haiglasse jõudmiseni. Mitte mingit muud sööki- jooki lapsele anda ei tohi. Mesi katab patarei ja väldib hüdroksiidide teket, seega lükkab edasi ümbritsevate kudede keemilist põletust (5).

Internetist on leitav ka video, kus matkitakse lapse kehas toimuvaid protsesse käepäraste vahendite abil. Tablettpatarei pannakse kahe singiviilu vahele (matkivad limaskesta) ja valatakse peale suts vett (matkib sülge). Video on muljetavaldav.

Kõik patareid tuleb panna lastele kättesaamatusse kohta, see tähendab kappi või karpi mida laps ei saa avada, luku taha või kõrgele kapi otsa. Tuleb kontrollida kas puldid on korralikult kaetud ja kui pole siis kasvõi korralikult kinni teipida. Lapsed on keelatud asjade kättesaamisel uskumatult leidlikud.Kõik patareid tuleb panna lastele kättesaamatusse kohta, see tähendab kappi või karpi mida laps ei saa avada, luku taha või kõrgele kapi otsa. Tuleb kontrollida kas puldid on korralikult kaetud ja kui pole siis kasvõi korralikult kinni teipida. Lapsed on keelatud asjade kättesaamisel uskumatult leidlikud.

Kokkuvõte

Patareid on ohtlikud, aga tabletikujulised näevad üsna dropsikommide moodi välja ja võivad olla üpriski ahvatlevad. Patareid tuleb laste käeulatusest eemal hoida. Patarei neelamisel võib esmaabiks anda mett. Haiglasse sõitmisega ei maksa viivitada isegi siis, kui laps ennast hästi tunneb ja suurt midagi ei kaeba.

Tänu

Tänan dr Mari-Liis Kummi põneva ja vajaliku teema pakkumise eest ning abi eest postituse valmimisel.

Viited

1. Kramer RE, et al. Management of ingested foreign bodies in children: a clinical report of the NASPGHAN Endoscopy Committee. J Pediatr Gastroenterol Nutr. 2015 Apr;60(4):562-74. doi: 10.1097/MPG.0000000000000729. link
2. Robinson AJ, et al. Magnet induced perforated appendicitis and ileo-caecal fistula formation. Ulster Med J. 2009 Jan;78(1):4-6. link
3. National Capital Poison Center. Button Battery Ingestion Statistics. link
4. Litovitz T, et al. Emerging battery-ingestion hazard: clinical implications. Pediatrics. 2010 Jun;125(6):1168-77. doi: 10.1542/peds.2009-3037. link
5. National Capital Poison Center. National Capital Poison Center Button Battery Ingestion Triage and Treatment Guideline. link

• COVID-19 valgulise alaühiku vaktsiinid ja inaktiveeritud vaktsiin
• Kodukeemia tuleb väikelaste käeulatusest eemal hoida

Rubriigid:koolieelik, seedetrakt, trauma

Sildid:alla neelatud patarei, alla neelatud võõrkeha, elektrivool, keemiline põletus, liitiumaku, liitiumpatarei, patareid, perforatsioon, söögitoru striktuur, võõrkeha seedetraktis