Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Koroonaviirus ja D-vitamiin

2 kommentaari
Rasvased kalad on üks parimaid D-vitamiini allikaid

Vitamiin D on ainus vitamiin, mida ma ilma suurema kõhkluseta soovitan kõikidele oma patsientidele. Kuigi D-vitamiini normaalse taseme juures lisamanustamine enam mingit täiendavat kasu ei too, on D-vitamiini puudus niisugune seisund, mida tasub igatahes vältida.

Milleks D-vitamiin kehas vajalik on?

D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. Nahas tekkinud vitamiin D muudetakse kehas aktiivseks hormooniks, mis reguleerib kaltsiumi taset, et hoida luud ja hambad tugevana. D-vitamiini vajab ka verehüübimine, südamelihase töö, närvikoe funktsioneerimine ja immuunfunktsioon (1).

D-vitamiini puuduse kõige tuntumaks avalduseks on lastel tekkiv luuhaigus rahhiit, mida iseloomustab luude pehmenemine ja kerge murdumine ning sellega kaasneb lihastoonuse langus (punnkõht). Täiskasvanueas enam rahhiiti ei teki, D-vitamiini puudusest võib tekkida osteomalaatsia (luude pehmenemine), mis on pigem eakatel esinev haruldane luuhaigus (1).

Nagu juba öeldud, D-vitamiini toodab nahk UVB-kiirguse mõjul. „D-vitamiini talveks“ nimetatakse perioodi, mil D-vitamiini sünteesiva kiirguse tase ei ole piisav, et D-vitamiini tootmist nahas käivitada. Eestis kestab D-vitamiini talv novembrist veebruarini, aga päevi, mil päikesekiirgus jääb vitamiinisünteesi mõttes lahjaks on tegelikult juba oktoobrist märtsini (2). Päike pole aga ainus viis D-vitamiini saamiseks. Seda kehale vajalikku ainet saab inimene kergesti kätte vaid loomsetest toitudest: kalaõli, munakollane, maks, või, pärm ning D-vitamiiniga rikastatud toidud, Eestis näiteks piim (1).

D-vitamiini puudusest on esmajoones ohustatud imikud, sellepärast on Eestis kõigile beebidele vaja alates 8. elupäevast anda 400 ühikut (10 μg) D-vitamiini. Rohkem ohustatud on ka tubase eluviisiga inimesed (eakad!), ülekaalulised inimesed ja teatud usulahkude esindajad (kes ka päikselise ilmaga käivad pikkade varrukatega ja kaetult ringi), samuti tumedama nahavärviga inimesed (pigment pidurdab D-vitamiini sünteesi käivitumist).

Seega on igapäevane profülaktiline annus 400 ühikut (10 μg) päevas soovituslik kõigile inimestele, kes on vanemad kui kaheksa päeva; üle 60-aastastele soovitatakse kõrgemat annust 800 ühikut (20 μg) päevas. Päevase ohutu tarbimise ülempiir on 4000 ühikut (100 μg) päevas, tegelikult 4000-5000 ühikut on juba raviannus, mitte enam profülaktikaks (3).

D-vitamiini toksilisuse varajased sümptomid on isutus, oksendamine, lihaste nõrkus, kõhulahtisus, suured uriini kogused. Tugeva toksilisuse sümptomid on kasvupeetus, luude mineralisatsioon, muutused uriinis ja neerukahjustus, vererõhu tõus, kaltsiumi liig veres, kaltsiumi ladestused pehmetesse kudedesse (kopsud, süda, veresoonte seinad jne), neerude puudulikkus lubjastumise tõttu ja äge kõhunäärmepõletik. (1)

Ühendkuningriigi, Euroopa ja USA teadlased on jõudnud seoses COVID-19 pandeemiaga avaldada konsensusdokumendi, kus hoiatavad D-vitamiini megadooside kasutamise eest. Soovitatakse järgida D-vitamiini kasutamise kohalikke juhiseid: Ühendkuningriigis on soovituslik 400 ühikut päevas, USA-s 600 ühikut päevas ning Euroopas 600 ühikut päevas täiskasvanutele, eakatele 800 ühikut päevas. Korduvalt hoiatatakse, et peaks vältima D-vitamiini liigset tarvitamist ning kinni pidama vähemalt ohutu tarbimise maksimaalsest doosist (4000 ühikut päevas), sest suuremate annuste pidev tarvitamine ei ole ohutu (4).

Vitamiin D ja ülemiste hingamisteede haigused

Siin tuleb nüüd kõige rohkem huviorbiiti D-vitamiini mõju immuunsüsteemile. On teada, et vitamiin D moduleerib immuunsüsteemi tegevust ja võib vähendada põletikku. Juba vähemalt kümmekond aastat on selgeid viiteid, et ülemiste hingamisteede viirusinfektsioone põevad rohkem need inimesed, kelle veres on vähem D-vitamiini (5, 6) ja erinevad uuringud on näidanud, kuidas D-vitamiini toidulisandite võtmine vähendab ülemiste hingamisteede haigusi (7, 8).

Paari aasta tagune 25 kliinilise uuringu meta-analüüs (üle 11 000 osaleja andmed) näitas, et vitamiin D võtmine võib vähendada ülemiste ja alumiste hingamisteede ägedaid infektsioone. Kuigi üldine langus oli ainult 12%, tekkis kõige tugevam langus nendel inimestel, kellel esialgu oli kõige madalam D-vitamiini tase veres (< 25 nmol/l) – neil vähenes haiguste risk isegi 70% (9).

Koroonaviirus ja D-vitamiin

Teaduslik tõendus D-vitamiini ja koroonaviiruse seoste kohta tuleb eeskätt jälgimisuuringutest, mis tõenduse tugevuse mõttes pole kõige kõvemad uuringud, aga mingi vihje võivad toimuva kohta anda. Esimesed publikatsioonid seisid üsna savijalgadel, aga järjest lisanduvad infokillud näitavad praegu enam-vähem samasse suunda.

Haigestumine

Ühendkuningriigi biopanga andmetest ei leitud, et COVID-19 haigestumise tõenäosus kuidagi D-vitamiini tasemest sõltuks. Pigem haigestusid rohkem teatud riskiteguritega inimesed, kellel juhtumisi sageli oli ka madal D-vitamiin, aga madal D-vitamiin ilma muude riskiteguriteta väga haigestumist mõjutavat ei paistnud (10).

Iisraelis seevastu leiti ligi 800 COVID-haige ja 7000 ilma COVID-ita inimese võrdluses, et madal D-vitamiini tase veres oli tugevalt seotud COVID-19 haigestumise tõenäosusega, isegi pärast seda, kui arvesse võeti muid riskitegureid. Torkab silma, et keskmine D-vitamiini tase oli nii haigestunutel (48 nmol/l) kui mittehaigestunutel (50 nmol/l) väga sarnane (11).

USA-s võeti välja 489 patsienti, kellel koroonatestile eelneva aasta jooksul oli D-vitamiini taset verest määratud. Neist väga madala D-vitamiini tasemega (< 50 nmol/l) inimestel oli pea kaks korda suurem tõenäosus positiivse SARS-CoV-2 testi andmiseks võrreldes nendega, kellel vitamiini tase parem oli (12).

Kui USA jagati kaheks: kõrged laiuskraadid ja madalad laiuskraadid, erines kõrgete ja madalate laiuskraadide elanike hulgas nii COVID-19 haigestumus (100 000 elaniku kohta 702 vs 255 juhtu) kui ka suremus (100 000 elaniku kohta 43 vs 11 surma) (13). Kes veel on selline nagu mina ja varem ei teadnud, siis kõrged laiuskraadid on poolustele lähemal ja madalad laiuskraadid on ekvaatorile lähemal ja madalatel laiuskraadidel võiks rohkem päikest olla ja kõrged laiuskraadid elavad rohkem külma käes.

Raske kulu ja suremuse tõenäosus

Mitmes analüüsis leiti, et kevadise COVID-19 möllu ajal oli haigusesse suremus kõrgem riikides, kus elanike D-vitamiini tase veres on madalam (nt Itaalia, Hispaania, Šveits, Ühendkuningriik) ja suremus oli madalam riikides, kus vitamiin D puudus pole nii levinud (Norra, Soome, Taani) (14, 15, 16, 17).

Kuigi võib tunduda, et päikselisemates riikides (Itaalia, Hispaania) võiks kõigil D-vitamiiniga aastaringselt hästi olla, on sealsete elanike D-vitamiini puudus hoopiski sage, kuna päiksepaiste eest peitutakse varju (18) ja pigment vähendab D-vitamiini sünteesi nahas (19). Samas on Põhjamaades D-vitamiini lisamanustamine ja toitude rikastamine D-vitamiiniga sage ning seetõttu on vitamiinipuudust elanike hulgas vähem (20).

Iisraelis oli madal D-vitamiini tase COVID-19 haigetel seotud ka kõrgema riskiga haiglaravile sattumiseks (11). Belgias 186 COVID-19 haige ja ligi 3000 negatiivse kontrolli võrduses leiti COVID-19 patsientidel veidi madalamad D-vitamiini tasemed (45 vs 52 nmol/l) ja vitamiinipuudust oli COVID-19 patsientidel sagedamini kui kontrollidel (59% vs 45%) – pole tegelikult väga suured erinevused, eksole (21). Juulis juba seitsme uuringu kokkuvõttes (kokku 1368 patsienti USA-st, Euroopast ja Aasiast) leiti, et kehvema prognoosiga patsientidel on D-vitamiini veres vähem (22).

Itaalias leiti samuti, et mida madalam D-vitamiini tase veres, seda suurem tõenäosus, et COVID-19 haigestumisega läheb vaja intensiivravi. Siin oli juba gruppidevaheline D-vitamiini taseme erinevus märgatav: haiglaravi vajanud patsientidel 45, kerge COVID-19 patsientidel 75 ja kontrollgrupi patsientidel 62 nmol/l. Intensiivravile sattunute keskmine D-vitamiini tase oli 35 ja surmaga lõppenud juhutdel veelgi madalam – 32 nmol/l (konverentsi uudis, veel publitseerimata, 23)

Ja kõige värskem vaid eelmise nädala lõpust tulnud töö USA-st, kus normaalse D-vitamiini tasemega patsientidest suri COVID-19 kätte 10% ja vitamiinipuudusega patsientidest suri 20% (24).

Ravi

D-vitamiini kasutamise kohta raviotstarbel on infot väga vähe. Vaid üks väike 43 vähemalt 50-aastase COVID-19 patsiendiga uuring Singapurist, kus anti osale haigetest suu kaudu 1000 ühikut D-vitamiini, 150 mg magneesiumi ja 500 μg B12-vitamiini. Seda ravi saanud patsiendid vajasid hiljem vähem hapnikravi (3/17 ravi grupis ja 16/26 kontrollgrupis). Uuringu olulise puudusena on jäetud kirjeldamata, mis alusel sattusid patsiendid ravi- või kontrollgruppi. Juhuslikustatud valik oleks oluline, kuna muidu võib-olla pandi ravigruppi lihtsalt need, kes nägid paremad välja või olid näiteks kellegi sõbrad (25).

Kokkuvõte

D-vitamiin on odav ja ohutu ning D-vitamiini puuduse vältimine on sel sügisel ilmselt tähtsam kui varem. Erilist tähelepanu tuleks pöörata riskigruppidele, kusjuures COVID-19 raske kulu riskigrupid ja D-vitamiini puuduse riskigrupid kattuvad omavahel üsna suures osas: eakad, krooniliste haigustega patsiendid, rasvunud, hooldekodude elanikud, vähemusrahvuste esindajad (vähemalt mujal maailmas, Eesti kohta mul andmed puuduvad). D-vitamiini puudus suurendab vastuvõtlikkust viirushaiguste suhtes ja seega puuduse vältimine võib olla üks viis ülemiste hingamisteede haigestumiste vähendamiseks.

Kas D-vitamiin kaitseb ka COVID-19 nakatumise või raske kulu eest? Praegused uuringud seda veenvalt tõestada ei suuda, aga peaaegu kõik viitavad nagu ühte suunda. Päris hea tõenduse saamiseks on vaja topeltpimedaid juhusliku jaotusega platseebokontrollitud uuringuid, mida praegu veel pole. Õnneks on käimas juba mitmeid töid, mis COVID-19 ja D-vitamiini seoseid käsitlevad, näiteks clinicaltrials.gov kliiniliste uuringute registreerimise platvorm annab „covid+vitamin d“ päringule 52 vastust. Aga seni kui nende uuringute vastuseid pole, on meie peres igatahes üks ja sama D-vitamiini purk nii mulle kui põnnile.

Loe ka:

Kuidas vältida hingamisteede viirushaigusi link

D-vitamiin vähendab lastel rasvumist link

Koroonaviirus ja C-vitamiin link

Viited:

  1. Zilmer M jt. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. 2006.
  2. Eerme K jt. Päikese ultraviolettkiirgus Eestis: mõõtmine, sõltuvus ja mõju. Eesti Arst 2007; 86 (5): 322–328. link
  3. Pitsi T jt. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017. link
  4. Lanham-New SA, et al. Vitamin D and SARS-CoV-2 virus/COVID-19 disease. BMJ Nutrition, Prevention & Health 2020;bmjnph-2020-000089. doi: 10.1136/bmjnph-2020-000089. link
  5. Ginde AA, et al. Association between serum 25-hydroxyvitamin D level and upper respiratory tract infection in the Third National Health and Nutrition Examination Survey. Arch Intern Med. 2009 Feb 23;169(4):384-90. doi: 10.1001/archinternmed.2008.560. link
  6. Laaksi I, et al. An association of serum vitamin D concentrations < 40 nmol/L with acute respiratory tract infection in young Finnish men. Am J Clin Nutr. 2007 Sep;86(3):714-7. doi: 10.1093/ajcn/86.3.714. link
  7. Bergman P, et al. Vitamin D and Respiratory Tract Infections: A Systematic Review and Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. PLoS One. 2013 Jun 19;8(6):e65835. doi: 10.1371/journal.pone.0065835. link
  8. Charan J, et al. Vitamin D for prevention of respiratory tract infections: A systematic review and meta-analysis. J Pharmacol Pharmacother. 2012 Oct;3(4):300-3. doi: 10.4103/0976-500X.103685. link
  9. Martineau AR, et al. Vitamin D supplementation to prevent acute respiratory tract infections: systematic review and meta-analysis of individual participant data. BMJ. 2017 Feb 15;356:i6583. doi: 10.1136/bmj.i6583. link
  10. Hastie CE, et al. Vitamin D concentrations and COVID-19 infection in UK Biobank. Diabetes Metab Syn. Jul-Aug 2020;14(4):561-565. doi: 10.1016/j.dsx.2020.04.050. link
  11. Merzon E, et al. Low plasma 25(OH) vitamin D level is associated with increased risk of COVID-19 infection: an Israeli population-based study. FEBS J. 2020 Jul 23;10.1111/febs.15495. doi: 10.1111/febs.15495. link
  12. Meltzer DO, et al. Association of Vitamin D Status and Other Clinical Characteristics With COVID-19 Test Results. JAMA Netw Open. 2020 Sep 1;3(9):e2019722. doi: 10.1001/jamanetworkopen.2020.19722. link
  13. Li Y, et al. Sunlight and vitamin D in the prevention of coronavirus disease (COVID-19) infection and mortality in the United States. Preprint from Research Square, 02 Jun 2020. doi: 10.21203/rs.3.rs-32499/v1. link
  14. Daneshkhah A, et al. The Possible Role of Vitamin D in Suppressing Cytokine Storm and Associated Mortality in COVID-19 Patients. medRxiv. doi: 10.1101/2020.04.08.20058578. link
  15. Ilie PC, et al. The role of vitamin D in the prevention of coronavirus disease 2019 infection and mortality. Aging Clin Exp Res. 2020 Jul;32(7):1195-1198. doi: 10.1007/s40520-020-01570-8. link
  16. Kara M, et al. ‘Scientific Strabismus’ or two related pandemics: coronavirus disease and vitamin D deficiency. Br J Nutr. 2020 Oct 14;124(7):736-741. doi: 10.1017/S0007114520001749. link
  17. Laird E, et al. Vitamin D and Inflammation: Potential Implications for Severity of Covid-19. Ir Med J. 2020 May 7;113(5):81. link
  18. Adami S, et al. 25-hydroxy vitamin D levels in healthy premenopausal women: association with bone turnover markers and bone mineral density. Bone. 2009 Sep;45(3):423-6. doi: 10.1016/j.bone.2009.05.012. link
  19. Matsuoka LY, et al. Racial pigmentation and the cutaneous synthesis of vitamin D. Arch Dermatol. 1991 Apr;127(4):536-8. doi: 10.1001/archderm.1991.04510010104011. link
  20. Lips P, et al. Current vitamin D status in European and Middle East countries and strategies to prevent vitamin D deficiency: a position statement of the European Calcified Tissue Society. Eur J Endocrinol. 2019 Apr;180(4):P23-P54. doi: 10.1530/EJE-18-0736. link
  21. De Smet D, et al. Vitamin D deficiency as risk factor for severe COVID-19: a convergence of two pandemics. medRxiv. doi: 10.1101/2020.05.01.20079376. link
  22. Munshi R, et al. Vitamin D insufficiency as a potential culprit in critical COVID-19 patients. J Med Virol. 2020 Jul 27. doi: 10.1002/jmv.26360. link
  23. Low Vitamin D in COVID-19 Predicts ICU Admission, Poor Survival – Medscape – Sep 17, 2020.
  24. Maghbooli Z, et al. Vitamin D sufficiency, a serum 25-hydroxyvitamin D at least 30 ng/mL reduced risk for adverse clinical outcomes in patients with COVID-19 infection. PLoS One. 2020 Sep 25;15(9):e0239799. doi: 10.1371/journal.pone.0239799. link
  25. Tan CW, et al. A cohort study to evaluate the effect of combination Vitamin D, Magnesium and Vitamin B12 on progression to severe outcome in older COVID-19 patients. Nutrition. 2020 Sep 8. doi: 10.1016/j.nut.2020.111017. link

Rubriigid:hingamisteed, kõik vanused, Uncategorized

Sildid:, , , , , , , , , , , , , , , , ,

2 vastust ›

  1. Ulvi
    september 29, 2020 • 10:29 e.l.

    Kas see Sinu ja põnni ühine purk sisaldab 400 mikrogrammiseid või 600 mikrogrammiseid doose? Et mis see ühine hea ports on, arvestades Eesti ja EL erinevaid soovitusi ja ka täiskasvanu-väikelapse erinevusi?

    Meeldib

    Vasta ↓

Lisa kommentaar