Head uut aastat! Uuel aastal on ikka uus ind kõike senisest paremini ja targemini ja kokkuhoidlikumalt teha. Sestap valisingi aasta esimeseks postituseks tervisliku toitumise. Lastele suunatud kokasaate vaatamise järgselt tegid tervislikku toitu näinud lapsed ka päriselus ligi kolm korda tõenäolisemalt tervisliku valiku võrreldes ebatervislikku toitu näinud lastega.
Hollandis korraldatud lihtsas uuringus (1) osales 125 10-12 aastast last, kellele näidati kümneminutist lastele suunatud kokasaadet ja seejärel pakuti neile tänuks osalemise eest näksimist. Nagu täiskasvanute kokasaated, on Hollandis nähtavasti olemas ka lastele suunatud kokasaadete sari, mille erinevaid episoode lastele näidati. Osad lapsed vaatasid tervisliku toidu valmistamist (seal olid näiteks tomatid, sibulad, rooskapsas, redised, kurgid, melon, oad, punased paprikad, kapsas ja õunad) ja osad vaatasid ebatervislike toitudega episoode (hamburger, friikartulid majoneesiga, sarvesaiad). Pärast kokasaate vaatamist pakuti lastele tänuks osalemise eest näkse – õuna, kurgitükke, peotäit krõpse või soolaküpsiseid.
Tervisliku toidu valmistamist näinud lapsed valisid 2,7 korda tõenäolisemalt õuna või kurgi võrreldes ebatervislikke toitusid näinud lastega. Seega on üsna suur tõenäosus, et ekraanil nähtu mõjutab ka laste käitumist päriselus.
Mündi üks külg on vahetu mõju: tervislikke toitu nähes tekib nende järele ka isu ja vahetult pärast puu- ja köögiviljade ekraanilt nägemist on lihtsam ka selle isu järgi käia. Teine pool on lapsena õpitu tähtsus edasises elus. Kui tervislikku toitu esitletakse ilusti ja ahvatlevalt, õpetades samas sellega ringi käima, võib see ka tuleviku tarbeks meelde jääda ja mõjutada käitumist hoopis hilisemas elus.
Puu- ja köögiviljade tarbimist mõjutab tugevalt ka oskus nendest toitusid valmistada. Paremad toiduvalmistamise oskused võivad puu- ja köögiviljade tarvitamist soodustada ja lapseeas omandatud oskused ei kao ilmselt kuhugi ka täiskasvanueas. Varasematest uuringutest on teada, et lapsed söövad tervislikke toitusid tõenäolisemalt siis, kui nad on selle toidu valmistamisel osalenud. Praegu toetutakse palju aga valmistoitudele, üheskoos süüa ei tehta, vanemad ei ole ka toidu valmistamisel enam nii palju eeskujuks ja laste hulgas toiduvalmistamise oskused järjest vähenevad. Tegelikult oleks koos (tervislike) toitude valmistamine hea nii oskuste õppimise ja eeskuju mõttes, aga koos tegutsemine on ka see liim, mis perekonda kokku liidab ja psühholoogilist sitkust juurde annab.
Kui juba telekast rääkida…
Kokasaated, oleme ausad, pole ju enamasti see koht, kus lapsed telekas toitu näevad. Toitu näidatakse lastele kõige rohkem lastefilmides. Millist toitu? Seda on ka eraldi uuritud ja pilt ei ole kena.
Vahemikus 2006-2010 USA-s kõige popimad olnud lastefilme analüüsides selgus (2), et ülekaalulisusega seotud teema oli filmides sage. Uuringus olid näiteks sellised filmid nagu Wall-E, Ratatouille, Jääaeg 2, Shrek 3, Harry Potter ja segavereline prints ning mitmed muud. Selgus, et analüüsitud filmides näidati regulaarselt istuvaid tegevusi ja ebatervislikke toite, samaaegselt ülekaalulisust stigmatiseerides. Ebatervislikke valikuid näidati kaks korda sagedamini kui tervislikke valikuid.
Vahemikust 2012-2015 analüüsiti 31 kõige populaarsemast filmi (3), näiteks 6 kangelast (Big Hero 6), Tuhkatriinu, Kuidas taltsutada lohet 2, Kollide ülikool, Käsna-Kalle film, Smurfid 2 ja muud. Neist filmidest igaühes oli vähemalt üks lõik, mis edendas ülekaalulisust või ebatervislikke toidu- ja joogivalikuid. Kõige sagedamini esinesid ebatervislikud toidud (87% filmidest), liiga suured portsjonid (71% filmidest), ekraanide taga istumine (68% filmidest) ja suhkruga magustatud jookide tarbimine (61% filmidest). Enamasti need teemad kordusid filmi jooksul, mitte polnud tegemist üksiku lühikese episoodiga. Võrreldes eelmise 2006-2010 perioodiga oli pilt muutunud veel masendavamaks.
Kui tervislikke toitusid lastefilmides näidati, siis sageli olid need seotud negatiivsete või neutraalsete emotsioonidega (nt filmis „Pahupidi“ üritab isa saada last brokolit sööma, ähvardades teda magustoidust ilma jätmisega ja lõpuks lööb laps vihasena brokolikausi üldse ümber), samal ajal kui ebatervislikku toitu seostatakse positiivsete emotsioonidega (nt „Käsna-Kalles“ jagavad kaks armunut omavahel hamburgerit või siis on ebatervislikud toidud preemiaks või pidude toiduks).
Nagu sellest vähe oleks, ülekaalulisust soodustavate valikute kõrvale kujutatakse ülekaalulisust ikkagi valdavalt negatiivselt (nt „Käsna-Kalles“ üksik paks kala burksirestoranis on nii raske, et tool läheb katki) ja ülekaaluliste intellekti näidatakse teiste omast madalamana (nt jällegi „Käsna-Kalle“, kus Patrick on sageli rumal ja laisk). 84%-s analüüsitud filmidest oli kehakaalu stigmatiseerivaid elemente, näiteks sõnalisi solvanguid kehasuuruse või kaalu kohta.
Kokkuvõte
Mul pole õrna aimugi, kuidas teha nii, et lapsed ekraanidelt tervislikku toitu ja tervist soosivat käitumist näeksid. Vähemalt võiks vanemad olla kursis sellega, millega lapsed ekraanil kokku puutuvad ja noh, piiride seadmine ekraaniajale on muidugi alati teretulnud. Mis puutub uue aasta innukusse, siis mul on küll väike lootus senisest rohkem ise kodus süüa teha (tegelikult ma tegin varemgi üsna palju) ja vähem toitu ära visata ja võib-olla mõnikord isegi nädalamenüü koostada. Ja ma tõesti oma põnni kutsun kööki askeldama kaasa, munade lahti kopsimine tuleb tal juba täitsa edukalt välja.
Loe ka:
Aeglasem söömine on tervisele parem. link
Toidu närimine on lõualuude tugevusele hea. link
Perega koos söömine on laste tervisele kasulik. link
Hommikusöök on lastele vajalik. link
2. tüüpi diabeet on lastel palju vihasem haigus kui täiskasvanutel. link
Viited
- Volkvord F, et al. Watching TV Cooking Programs: Effects on Actual Food Intake Among Children. J Nutr Educ Behav. 2019 Nov 7. doi: 10.1016/j.jneb.2019.09.016. link
- Throop EM, et al. Pass the popcorn: “obesogenic” behaviors and stigma in children’s movies. Obesity (Silver Spring). 2014 Jul;22(7):1694-700. doi: 10.1002/oby.20652. link
- Howard JB, et al. Obesogenic Behavior and Weight-Based Stigma in Popular Children’s Movies, 2012 to 2015. Pediatrics. 2017 Dec;140(6). doi: 10.1542/peds.2017-2126. link
Rubriigid:ülekaal ja rasvumine, koolieelik, koolilaps, Liikumine, teismeline, toitumine
Sildid:ülekaal, ülekaalulisus, ebatervislik toit, juurviljad, köögiviljad, Liikumine, normaalne söömine, puuviljad, rasvumine, tervislik toit, tervislik toitumine, toitumine
Sinu terve laps 
Järjekordne mõnus lugemine. Eks meie elustiil ja vaated olegi väga tugevalt mõjutatud sellest, millist meediat me tarbime. Ka täiskasvanute puhul on igapäevaselt näha, kuidas valitud telekanal ning FB “like” nupuke annab meile ühetaolist sisu, mida me siis reipalt kõigile järgmine päev kuulutame ja enda ja enda lähedaste ellu rakendame.
Jõudu uuel aastal uute kirjatükkidega.
MeeldibMeeldib
Aitäh! 🤗
MeeldibMeeldib