Soomes korraldatud uuringus leiti, et maal elavad eelkooliealised lapsed mängivad õues rohkem ja on motoorsete oskuste osas paremini arenenud; linnalapsed käisid suurema tõenäosusega aga organiseeritud trennides.
Motoorsete oskuste alla kuuluvad liikumine, esemete kontroll (näiteks palli viskamine või püüdmine) ja tasakaalu hoidmine. Neid kõiki oskusi läheb vaja igapäevastes tegevustes nagu jooksmine, ronimine, rattaga sõitmine või hoopis joonistamine. Normaalsed motoorsed oskused võimaldavad osa võtta tavalistest mängudest nagu näiteks jooksu-, hüppamis- või pallimängud. Motoorse arengu hilinemist esineb umbes igal kümnendal lapsel, see võib tuua kaasa raskused igapäevastes tegevustes nagu riietumine, kirjutamine või jalgrattaga sõitmine.
Jyväskylä ülikooli juures korraldatud uuringus osales vahemikus 2015-2017 kokku 945 last ja nende perekonda 37 erinevast lastehoiuasutusest üle kogu Soome. Asustuse tiheduse järgi asusid kuus lasteasutust suurlinnades, 17 linnades ja 14 maapiirkondades. Laste motoorseid oskusi hinnati spetsiaalsete testide abil, mis hindasid liikumist (näiteks jooksmine, hüppamine, galopp jne) ja esemete kontrollimise oskust (erinevad viisid palli lüüa, visata, püüda). Seda, kui palju lapsed õues aega veetsid ja organiseeritud trennides osalesid, hinnati vanematele jagatud küsimustike abil.
Selgus, et poisid veetsid tüdrukutest rohkem aega õues ja said paremaid punkte nii liikumise kui esemete kontrollimise testides. Maal elavad lapsed said liikumise testides paremaid punkte kui linnas elavad lapsed, eriti väljendunud olid erinevused tüdrukute osas. Uurijad seostavad erinevust just keskkonna erinevustega – maapiirkondades on rohkem ruumi ja erinevaid võimalusi, aga keskkond on struktureerimata ja täis ehitamata. Linnas on vähem vaba ruumi ja see on sisustatud üsna selge otstarbe ja kasutusvõimalustega mänguplatsidega; niisama ringi jooksmiseks või palli taga ajamiseks ei pruugi seal ohutuid võimalusi kergesti leida.
Eelkoolieas on põhiliste motoorsete oskuste omandamine üks tähtsamatest arenguülesannetest. Motoorsete oskuste kasutamine ja erinevates tegevustes ja mängudes osalemine võimaldab lastel leida sõpru, samuti on need eelduseks sujuvale kooliga kohanemisele. Paremad motoorsed oskused tähendavad tavaliselt ka seda, et laps on tulevikus täiskasvanuks saades rohkem füüsiliselt aktiivne. Head motoorsed oskused ei teki aga iseenesest vaid need paranevad korduva ja korduva harjutamisega. Laste puhul on ülioluline, et neil oleks võimalus ise spontaanselt proovida, mängida ja harjutada. Kui laps tunneb, et ta on suuteline mingi ülesandega hakkama saama, mängib ta sedasama tegevust korduvalt ja korduvalt läbi, kuni see tuleb kindlalt ja ladusalt välja.
Lapsi ümbritsev keskkond avaldab väga suurt mõju laste füüsilisele aktiivsusele ja motoorsele arengule. Suvi on muidugi ideaalne aeg, et kogu perega koos väljas liikuda, looduses käimine võimaldab erinevaid kogemusi ja stiimuleid lapse arengule. Piisava ruumi olemasolu võimaldab arendada niisuguseid vajalikke oskusi nagu käimine, jooksmine, galopeermine ja hüppamine, aga ka pallimängud või rattasõit. Ronimine või tasakaalu harjutamine nõuavad hoopis teistsugust keskkonda või vahendeid.
Niemistö D, et al. Environmental Correlates of Motor Competence in Children—The Skilled Kids Study. Int J Environ Res Public Health. 2019 Jun 4;16(11). pii: E1989. doi: 10.3390/ijerph16111989. link
Loe ka:
Roheluse lähedal elavatel lastel on parem tähelepanu. link
Tervete laste käed on mullased. link
Looduse märkamine teeb õnnelikumaks. link
Kas astmaga lapsed võivad basseinis ujuda? link
Ühele spordialale liiga vara keskendumine ei ole hea. link
- Mis haigust põeb Annabel ja mida teeb maailma kalleim ravi?
- Emotsioonide parem kirjeldamine kaitseb depressiooni eest
Rubriigid:koolieelik, Liikumine
Sildid:kehataju, kohmakus, Liikumine, loodus, motoorika areng, motoorsed oskused, sport
Sinu terve laps 