Sinu terve laps

Mis viga lennata, ku vanemad suled selga pannu (Häädemeeste)

Kas vaktsineerimine hoiab ära koroonaviiruse levitamist?

Lisa kommentaar

Esimestest vaktsiinide kliinilistest uuringutest saime teada, et vaktsineerimine kaitseb hästi sümptomitega COVID-19 eest ja väga hästi raske COVID-19 eest, mis on muidugi suurepärane. Samas jäi üpris ähmaseks arusaamine selle kohta, kas vaktsineerimine hoiab nakatumise üldse ära või äkki tegelikult nakatumist ei väldi ja lihtsalt muudab kõik sümptomitega haigused asümptomaatiliseks. Viimane oleks üsna õudusunenäo stsenaarium, kuna ammu on ju teada, et asümptomaatilised inimesed võivad viirust väga edukalt levitada. Praeguseks on siiski selgunud, et vaktsineerimine reaalselt hoiabki nakatumise ära ja väldib seega ka asümptomaatilist nakatumist ning viiruse salaja levitamist.

Vaktsiinide kliinilised uuringud

Esimene aimdus vaktsiinidest saadava nakatumise vähendamise kohta tuli AstraZeneca/Oxfordi ülikooli vaktsiini III faasi uuringust, kus lasti kõigil osalejatel kord nädalas endalt ninaneelust proov võtta. Selgus, et kahe nädala möödumisel teisest doosist oli vaktsiini tõhusus kõigi (nii sümptomitega kui asümptomaatiliste) nakkuste ennetamises 67%. Positiivse testi andsid 84 inimest koroonavaktsiini ja 248 inimest kontrollgrupis (kokku mõlemas grupis ligi 8600 inimest). Sümptomitega COVID-19 ennetamises oli vaktsiin 76% tõhus, seega asümptomaatilise nakkuse eest kaitseb see vaktsiin vähem kui sümptomitega haigestumise eest (1).

Teine firma, kes asümptomaatilist nakatumist kohe varakult uuris, oli Moderna. Seal III faasi uuringus iganädalast testimist polnud, kuid kõigilt osalejatelt võeti ninaneelust SARS-CoV-2 proovi siis, kui nad teist vaktsiinidoosi saama tulid. Nii vaktsiini- kui platseebogrupis oli üle 14 500 inimese, ilma haigussümptomiteta positiivne test leiti 15-l vaktsiini saanutest ja 39-l platseebogrupis (2).

Päriselu andmed

Asümptomaatiline nakatumine ja vaktsineerimise mõju viiruse levitamisele on teema, mida praegu aktiivselt uuritakse ja just viimastel kuudel on selle kohta palju rõõmustavaid andmeid lisandunud.

On leitud, et inimestel, kes nakatuvad koroonaviirusega 2-4 nädalat pärast esimest vaktsiinidoosi (siin uuringus Pfizer/BioNTechi oma), on hingamisteedes oluliselt väiksem hulk viitust kui nendel, kes nakatusid esimese kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist, mil immuunsus pole veel jõudnud tekkida (3). Väiksem hulk viirust hingamisteedes tähendab väiksemat viirusekogust, mida õhku paisata ja seega tagasihoidlikumat nakkusohtlikkust.

Iisraelis oli veebruari alguses kahe doosiga vaktsineeritud 80% üle 60-aastastest ning 20% nooremaealistest inimestest. See oli hetk vaktsineerimiskampaanias, kus oli tekkinud kaks sisuliselt erinevat gruppi ja juudid kasutasid võimalust seda uurida. Võrreldi viirusosakeste arvu enam kui 15 000 koroonaviirusega nakatunu proovimaterjalides. Uurijatel puudus info selle kohta, kas proovi andjad olid vaktsineeritud või mitte, aga vaktsineerimiste edenemine riigis andis üsna suure vihje, et vanemad ilmselt olid ja nooremad ilmselt mitte. Leiti, et üle 60-aastaste inimeste proovimaterjalides oli viirust selgelt vähem kui 40-60-aastaste inimeste proovimaterjalides. Arvutused näitasid, et gruppidevaheline erinevus oli tõenäoliselt tingitud vaktsineerimisstaatusest, mitte näiteks demograafilistest näitajatest ega uute koroonaviiruse variantide ilmumisest (4).

Erinevates uuringutes on mRNA-põhised vaktsiinid (st Pfizeri ja Moderna omad) andnud koroonaviirusega nakatumise (asümptomaatilise + sümptomaatilise) eest 86-92% kaitse (5, 6, 7, 8, 9). Juba ühe doosiga vaktsineerimine võiks nakkusohtlikuks muutumise eest kaitsta 46-80% (6, 7, 8, 9).

Samuti on erinevates riikides näidatud, et vaktsineeritud tervishoiutöötajate hulgas langeb kolinal positiivse koroonatesti andnute osakaal. Tervishoiutöötajad on hea käepärane uurimisgrupp, paljudes maailma paigus testitakse neid SARS-CoV-2 suhtes regulaarselt ja sedasi koguneb kiirelt palju andmeid. Vaktsineerimine on meedikute nakatumist vähendanud isegi siis, kui väljaspool haiglaid ja tervisekeskusi nakatumine ühtlaselt suureneb (10, 11, 12).

Inglismaal leiti, et kolm nädalat pärast esimest vaktsiinidoosi (Pfizeri või AstraZeneca oma) koroonaviirusega nakatunud inimesed andsid viiruse oma pereliikmetele edasi 38-49% väiksema tõenäosusega, kui nakatunud vaktsineerimata inimesed. AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritute 3424 kontaktsest nakatus 196 (6%) ning Pfizeri vaktsiiniga vaktsineeritud inimeste 5939 kontaktsest nakatus 371 (6%). Seega päriselus näib, et mõlemad vaktsiinid vähendavad vaktsineeritute nakkusohtlikkust ühepalju (13).

Väiksema tõhususega on vaktsineerimine hooldekodudes. Taanis leiti, et vähem kui nädal pärast teist doosi vähenes viiruse levitamine hooldekodude elanike poolt 52% ja enam kui nädal pärast teist doosi tõusis see 64%-ni. Pärast esimest vaktsiinidoosi viiruse levitamine veel ei vähenenud. Samas uuringus olid hooldekodude töötajate numbrid sarnased nagu teistes ülalpool viidatud uuringutes (9).

Kokkuvõte

Praeguseks on selgunud, et vaktsineerimine vähendab lisaks COVID-19 haigusele tõhusalt ka koroonaviirusega asümptomaatilist nakatumist ja viiruse levitamist vaktsineeritute poolt. Isegi kui vaktsineeritud inimesed nakatuvad, on nende hingamisteedes vähem viirusosakesi ja nad on ka selle kaudu vähem nakkusohtlikud. Ligi 100% kaitseb vaktsineerimine vaid raske COVID-19 eest. Kõigi teiste (kerge-mõõdukas haigus, asümptomaatiline nakkus, levitamine) on kaitse tagasihoidlikum, kuid siiski märkimisväärne. Kuigi näib, et asümptomaatilist nakkust hoiavad mRNA-põhised vaktsiinid ära tõhusamalt kui viirusvektorit kasutavad vaktsiinid, näitab Inglismaa kodukontaktide uuring, et järgmiste inimeste nakatamine on võrdselt madal mõlemat sorti vaktsiine saanutel.

Loe ka:

COVID-19 mRNA-põhised vaktsiinid link

COVID-19 vektorvaktsiinid link

COVID-19 haigus link

Viited

  1. Voysey M, et al. Single-dose administration and the influence of the timing of the booster dose on immunogenicity and efficacy of ChAdOx1 nCoV-19 (AZD1222) vaccine: a pooled analysis of four randomised trials. Lancet. 2021 Mar 6;397(10277):881-891. doi: 10.1016/S0140-6736(21)00432-3. link
  2. Baden LR, et al. Efficacy and Safety of the mRNA-1273 SARS-CoV-2 Vaccine. -N Engl J Med. 2021 Feb 4;384(5):403-416. doi: 10.1056/NEJMoa2035389. link
  3. Levine-Tiefenbrun M, et al. Initial report of decreased SARS-CoV-2 viral load after inoculation with the BNT162b2 vaccine. Nat Med. 2021 Mar 29. doi: 10.1038/s41591-021-01316-7. link
  4. Petter E, et al. Initial real world evidence for lower viral load of individuals who have been vaccinated by BNT162b2. MedRxiv. 2021 Feb 08. doi: 10.1101/2021.02.08.21251329. link
  5. Pawlowski C, et al. FDA-authorized COVID-19 vaccines are effective per real-world evidence synthesized across a multi-state health system. MedRxiv. 2021 Feb 21. doi: 10.1101/2021.02.15.21251623. link
  6. Thompson MG, et al. Interim Estimates of Vaccine Effectiveness of BNT162b2 and mRNA-1273 COVID-19 Vaccines in Preventing SARS-CoV-2 Infection Among Health Care Personnel, First Responders, and Other Essential and Frontline Workers – Eight U.S. Locations, December 2020-March 2021. MMWR Morb Mortal Wkly Rep. 2021 Apr 2;70(13):495-500. doi: 10.15585/mmwr.mm7013e3. link
  7. Hall VJ, et al. COVID-19 vaccine coverage in health-care workers in England and effectiveness of BNT162b2 mRNA vaccine against infection (SIREN): a prospective, multicentre, cohort study. Lancet. 2021 Apr 23;S0140-6736(21)00790-X. doi: 10.1016/S0140-6736(21)00790-X. link
  8. Dagan N, et al. BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine in a Nationwide Mass Vaccination Setting. N Engl J Med. 2021 Apr 15;384(15):1412-1423. doi: 10.1056/NEJMoa2101765. link
  9. Moustsen-Helms IR, et al. Vaccine effectiveness after 1st and 2nd dose of the BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine in long-term care facility residents and healthcare workers – a Danish cohort study. MedRxiv. 2021 Mar 09. doi: 10.1101/2021.03.08.21252200. link
  10. Benenson S, et al. BNT162b2 mRNA Covid-19 Vaccine Effectiveness among Health Care Workers. N Engl J Med. 2021 Mar 23;NEJMc2101951. doi: 10.1056/NEJMc2101951. link
  11. Daniel W, et al. Early Evidence of the Effect of SARS-CoV-2 Vaccine at One Medical Center. N Engl J Med. 2021 Mar 23;NEJMc2102153. doi: 10.1056/NEJMc2102153. link
  12. Keehner J, et al. SARS-CoV-2 Infection after Vaccination in Health Care Workers in California. N Engl J Med. 2021 Mar 23;NEJMc2101927. doi: 10.1056/NEJMc2101927. link
  13. Harris RJ, et al. Impact of vaccination on household transmission of SARS-COV-2 in England. Public Health England. link

Rubriigid:COVID-19, hingamisteed, Vaktsineerimine

Sildid:, , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Lisa kommentaar